"Selle strateegilise otsusega tagame, et ka seitsme-kaheksa aasta pärast ja ka pikemas perspektiivis jääks linnale kontroll selle strateegilise taristu üle," ütles Kõlvart kommenteerides linnavalitsuse plaani luua koos eraettevõttega Utilitas ühisettevõtte AS Utilitas Tallinna Soojus, mis ühe kolmandiku ulatuses hakkaks kuuluma Tallinna linnale ja kahe kolmandiku ulatuses Utilitasele.

Tema sõnul müüdi Tallinna Soojusele kuuluv strateegiline taristu tegelikult juba 2001. aastal Utilitasega rendilepingut sõlmides järelmaksuga ning see leping kehtib 2031. aastani. Vastavalt lepingule peab linn maksma Utilitasele vahepeal tehtud investeeringute eest kompensatsiooni, mille suurus on väidetavalt umbes 250 miljonit eurot.

"Ja ka pärast seda perioodi see omand ei tule niisama meile tagasi, vaid selle eest tuleb maksta ja investeeringud, mis olid tehtud selle perioodi jooksul - tänaseks see tähendaks 250 miljonit eurot, aga tõenäoliselt seitsme-kaheksa aasta pärast oleks see summa veel suurem," lisas Kõlvart.

"Ehk siis seitse-kaheksa aastat on veel jäänud ja pärast seda tekib linnal kohustus akumuleerida 250–300 miljonit eurot ja ka leida vahendid selleks, et täiendavalt investeerida. Ja kui seda võimet ei teki, jääbki suhteliselt kitsas valik: kas loobuda, müüa või siis leida uued rentnikud. Aga mingit võimalust otsustada, seada tingimusi, tegelikult ei jää," kirjeldas ta.  

"Tänase otsusega oleks omandivorm küll teine, aga linn jääb jätkuvalt omanikuks. Ja meil kaob vajadus kompenseerida investeeringuid ja me saame veel investeeringuid juurde. Ehk siis suuremas plaanis linna jaoks selle tehingu hind on isegi mitte 250 miljonit, aga koos investeeringutega see on umbes pool miljardit. See on see raha, mida linn ei pea investeerima, aga selle ressursi abil linna omandi väärtus suureneb," tõdes linnapea.

Kõlvart: Tallinn saab ühisettevõttes suurema osa, kui on tema vara väärtus

Kommenteerides Utilitase juhi Priit Koidu neljapäeval ERR-ile esitatud andmeid, et ühisettevõtte asutamisel on linna poolt tehtava mitterahalise sissemakse väärtus vähemalt 77 miljonit eurot ja Utilitase oma vähemalt 155 miljonit eurot, ütles Kõlvart: "Tegelikult Tallinna Soojuse väärtus koosneb eelkõige rahavoost. Kui me räägime taristust, siis taristu hind – ja seda on hinnanud eksperdid – on tänaseks ainult neli miljonit."

"Ehk siis suuremas plaanis see, mida me omame ja see protsent ühisettevõttes ei ole omavahel korrelatsioonis – me tegelikult saame suurema protsendi, kui panustame. Ja see oli võimalik tänu sellele, et meil need läbirääkimised võtsid kaks aastat aega," rõhutas linnapea. "Ja see ei ole ka veel kõik: me saame suurema protsendi võrreldes taristu hinnaga, millega me osaleme selles ühisettevõttes, aga ka investeeringukohustus jääb partnerile ja linn ei pea täiendavalt investeerima."

Kõlvart: soojatorustiku tagasisaamiseks peaks maksma 250 miljonit

Kõlvart rääkis ka sellest, et 2001. aastal sõlmitud lepingu põhjal ei kuulu soojatorustik finantsilises plaanis enam Tallinnale: "Kuna rendileping oli koostatud 20 aastat tagasi selliste tingimustega, et me ei saa taristut tagasi enne, kui me ei kompenseeri investeeringuid ja tänaseks juba investeeritud 250 miljonit. Ja see jääkhind on ainult neli miljonit, ehk siis tegelikult see, mis on meie käes, on väike osa sellest väärtusest. "

"Ehk tegelikult selleks, et me saaksime öelda, et see on linna vara – selleks oleks praegu juba vaja kompenseerida 250 miljonit. Ehk siis see (torustik – toim.) ei ole meie käes."

Ühisettevõtte loomiseks sõlmitav leping tähendaks aga seda, et ühisettevõttele kuulub torustik koos nende investeeringutega, mis on juba tehtud ja koos nende investeeringutega, mida Utilitas teeb veel juurde, märkis Kõlvart.

"See omakorda tähendab, et finantsiliselt me saame rohkem, kui me omame. Sest see, mida me täielikult omame, selle hind on neli miljonit. Aga see, mida me hakkame koos partneriga omama, selle hind on – kui me räägime ainult taristust – tulevikus 500–600 miljonit ja me saame selle omanikuks," ütles linnapea. "Jah, meile kuulub kolmandik, aga kolmandik 600 miljonist on palju rohkem kui praegused neli miljonit."

Kõlvart: kõik teised Eesti linnad on oma torustiku müünud

Kõlvart viitas ka sellele, et 15 suuremat Eesti linna on erinevalt Tallinnast oma soojustaristu maha müünud ja selle omanikuks on eraettevõte.

"Aga Tallinn, vastupidi, ei soovi müüa. Sest tegelikult partner on pöördunud meie poole ka sellise ettepanekuga, et Tallinn lihtsalt müüks. Aga meie loobusime sellest lähenemisest. Me ütlesime, et me soovime, et linnale jääks kontroll ja et ka jätkuvalt linn saaks öelda, et see on meie omandis," rääkis ta. "See omand tähendab, et meil on partner, kes on kaasomanik, aga see on jätkuvalt linna omand ja selle omandi väärtus tänu sellele lepingule ka kasvab. Ja ka linna tulu tänu sellele lepingule kasvab."

Küsimusele, mis mõju jääb linnale ühisettevõttes, kui ta osalus oleks ainult kolmandik, vastas Kõlvart: "Seda reguleerib nii seadus kui ka aktsionäride leping ja seaduse alusel tähendab 33,34-protsendine osalus seda, et kõik strateegilised otsused, mis puudutavad eelarvet, äriplaani investeeringuid – saab vastu võtta ainult linna nõusolekul. Ehk siis see osalus, milles me kokku leppisime, ei ole juhuslik – see oligi mõeldud nii, et meie huvisid ja meie õigusi kaitseks nii aktsionäride leping kui ka seadus."

Kõlvart: ühisettevõte hakkaks investeerima alternatiivsetesse kütteallikatesse

Kõlvart rääkis ka sellest, et ühisettevõtte loomine tagab selle, et Tallinn saaks lähiaastatel kasutusele võtta alternatiivsed soojaallikad, mis peavad tagama nii hinnastabiilsuse kui ka keskkonnasõbralikkuse.

"Tänu sellele lepingule me saame rääkida sellest, et uued energiaallikad hakkavad tekkima juba kahe aasta pärast: kõigepealt reovee energia ja siis veel kahe aasta pärast või siis tänasest päevast nelja aasta pärast merevee energia. See on praegune plaan," ütles linnapea.

"Me võiksime ju öelda, et energiajulgeolek ei ole linna asi, et sellega peaks tegelema riik. Aga see ongi meie jaoks strateegiline otsus, et me ei saa oodata veel seitse-kaheksa aastat selleks, et siis hakata tegelema uute energiaallikate loomisega. Siis läheb veel vähemalt neli-viis aastat selleks, et luua uusi energiaallikaid ja üldkokkuvõttes me saame need 10–15 aasta pärast. Tundub olema mitte kõige parem plaan," kommenteeris Kõlvart. "Ma arvan, et energiajulgeolek ei ole see küsimus, mis ootab veel 10–15 aastat. Seda tuleb lahendada praegu, sest pole midagi teha, aga ka täna me sõltume maagaasist. See proportsioon on väiksem kui kunagi varem, aga jätkuvalt see sõltuvus on olemas. Ja öelda, et see ei ole operatiivne probleem, ma arvan, et seda me ei saa endale lubada."

"Rääkimata sellest, et gaas on muidugi võrreldes mõne teise fossiilkütusega keskkonnasõbralikum, aga roheline see energia ei ole. Aga merevee ja reovee-energia on sajaprotsendiliselt roheline. Pluss maagaasi puhul me kunagi ei tea, mis sellega saab, kuidas seda energiat kasutatakse meie vastu. Ja see omakorda tähendab ka seda, et me ei saa garanteerida mingit hinnastabiilsust. Kui see on meie energiaallikas – aga merevesi ja reovesi on meie energiaallikas – siis siin saab tagada ka hinnastabiilsust," lisas Kõlvart.

Küsimusele, kust tuleb Utilitase investeerimislubaduse suurus – panna süsinikuneutraalsetesse tootmisvaradesse 225 miljonit eurot, ilma et see mõjutaks linna ja Utilitase osaluse osakaalu, vastas Kõlvart, et sellise summa on andnud esialgsed kalkulatsioonid.

"Loomulikult oli läbirääkimiste alguses partneri huvi ja soov, et ka linn investeeriks või et linna [osalus]protsent oleks väiksem. Aga sellepärast need läbirääkimised võtsidki nii palju aega (kaks aastat- toim.). Ja nüüd me lähtume sellest, et vaatamata sellele, et linn ise ei investeeri, linna osalus jääb samaks ja meie protsendi väärtus tänu nendele investeeringutele hakkab kasvama," rõhutas ta.

Kõlvart: tulevikus peaksime veel rohkem maksma

Kõlvart lükkas tagasi ka väited, et võib-olla oleks lepingu lõppemisel 2031. aastal linnal võimalus saada soodsam kokkulepe oma soojaveetaristu haldamiseks.

"Loogika on tegelikult ju vastupidine: see taristu väärtus hakkab kasvama tänu sellele, et Utilitas investeerib ja selleks, et me saaksime öelda, et see on meie taristu, me peame seda väärtust ka  kompenseerima. Jah, tõepoolest, kui praegu me peaksime kompenseerima 250 miljonit, siis seitsme-kaheksa aasta pärast tõenäoliselt me peaksime kompenseerima 300 miljonit," rääkis ta.

"See väärtus, mis kasvab, ei ole linna omandi väärtus, vaid kasvab kompensatsioonihind, mida me peame Utilitasele maksma ja siis peale seda juba mõtlema selle peale, kuidas investeerida selleks, et laiendada seda võrku, investeerida selleks, et luua uusi energiaallikaid," jätkas linnapea.

"Ehk siis jah, seitsme-kaheksa aasta pärast väärtus kasvab. Aga see ei ole meie omandi väärtus, see on meie kohustuste väärtus, mis kasvab seitsme-kaheksa aasta pärast. Kõigepealt me seda kompenseerime ja siis peame mõtlema, kuidas investeerida, ehk siis samapalju raha on vaja veel leida," tõdes ta.

"Ja kes selle kinni maksab? Selle maksab kinni Tallinna linna elanik. Mis ta selle eest vastu saab? Ta saab vastu praeguse olukorra. Aga täna ta saab selge perspektiivi, kuidas erapartner hakkab investeerima ja linn selle eest ei maksa. Ja saab ka uusi energiaallikaid, mis on ka hinna poolest stabiilsemad, aga ka on keskkonnasõbralikud. Ja sellega me hakkame tegelema praegu, mitte seitsme-kaheksa aasta pärast," võttis Kõlvart oma seisukoha kokku.

Kõlvart lükkas ka tagasi ühisettevõtte lepingu sõlmise pihta tehtud kriitika: "Mulle tundub, et teised kommentaarid, mida ma olen ka lugenud ja kuulnud, on adekvaatsemad. Et kuidas juhtus nii, et eraettevõte võttis enda peale nii palju kohustusi ja leppis sellega, et linn ei invseteeri ühtegi senti? Ka selline on arusaam."

Leping Utilitasega nõuab ka Tallinna linnavolikogu heakskiitu.