Venemaa arreteeris reetmist kahtlustades mitu raketiteadlast

Venemaa on reetmist kahtlustades vahistanud mitu hüperülehelikiiruse rakettide väljaarendamisega seotud teadlast. Vahistatud teadlaste kolleegid kurtsid ühiskirjas, et sellistes oludes ei ole võimalik tööd teha.
Venemaal vahistati kolm Vene raketiteadlast süüdistatuna riigireetmises, vahendas The Moscow Times. Vahistatud teadlased töötasid Novosibirski teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudis, kus arendati muuhulgas hüperülehelikiirusel liikuvaid lennumasinaid. Instituudi teadlased avaldasid 16. mail avaliku kirja, milles teatasid, et Vene võimud kahtlustavad riigireetmises Valeri Zvegintsevit, kes asutas instituudis suurte kiiruste aerogaasidünaamika labori.
Valeri Zvegintsev on alates 7. aprillist koduarestis. Zvegintsevi otsene ülemus, instituudi direktor Aleksander Šiplõuk, võeti vahi alla eelmise aasta augustis. Mõlemaid mehi süüdistatakse reetmises. Lisaks sellele vahistati eelmise aasta augustis sama instituudi juhtivteadur Anatoli Maslov.
Allikate sõnul süüdistatakse Maslovit Vene hüperülehelikiiruse tehnoloogia jagamises Hiinaga. Nii Šiplõuk kui ka Maslov tegelesid hüperülehelikiiruse rakettide arendamisega rohkem kui 10 aastat. Kaks meest esitlesid sellist tüüpi raketi eksperimentaalset disaini ühel teaduslikul seminaril 2012. aastal Prantsusmaal, märkis Reuters. Neli aastat hiljem avaldasid kaks raketiteadlast ühise teadusteksti hüperülehelikiirusel kiirusel liikumise kohta. Aleksander Šiplõuk tegeles viimastel aastatel ka hüperülehelikiirusel liikuvate rakettide välise kaitsekihi arendamisega, tõi esile The Telegraph.
Hüperülehelikiirusel liikuvad raketid lendavad vähemalt viis korda üle helikiiruse (Mach 5) ning neid eristab samuti kiiresti lendavatest ballistilistest rakettidest maalähedasem lennutrajektoor. Seetõttu on neid õhutõrjesüsteemidel raskem tabada.
Venemaa on viimase viie aasta jooksul süüdistatud 16 teadlast
Kokku on Vene teaduste akadeemia Siberi haru teadlastest viimase viia aasta jooksul süüdistuse saanud 16 inimest, sh endine Vene teaduste akadeemia Siberi haru juht Aleksander Aseev. The Moscow Times tõi esile, et üks vahistatud teadlastest, Dmitri Kolker, suri Moskvas kinnipidamisasutuses. Kolker võeti vahi alla hoolimata asjaolust, et tal oli kaugele arenenud kõhunäärmevähk.
Vene hüperülehelikiirusel liikuvate rakettide arendamise eest vastutavad teadlased hoiatasid oma kirjas Kremlit, et nende töö rakettide arendamisega võib kokku kukkuda peale Vene eriteenistuste korraldatud vahistamisi. Teadlased teatasid Vene valitsusele, et nad ei saa oma tööga jätkata kuniks FSB ei lõpeta nende kolleegide vahistamisi.
Teadlased rõhutasid oma kirjas Kremlile, et Vene võimud on saanud kontrollida kõiki nende teaduslikke kirjutisi enne avaldamist, et seal ei sisalduks salastatud teavet. Kirjas rõhutati, et vahistatud teadlaste kolleegid ei ole mures mitte ainult oma kolleegide saatuse pärast, vaid nendele pole ka selge, et kuidas saab sellistes oludes oma tööd jätkata. Samuti rõhutatakse kirjas, et tekkinud olukorra tõttu lahkuvad valdkonnast parimad noored teadlased ning kogu Vene lennundustehnoloogia teadusharu kannatab, kuna inimesed ei julge selliseid tundlikke asju enam uurida.
Vene president Vladimir Putin teatas 2018. aasta 1. märtsil kõnes Vene Föderaalsele assambleele, et Venemaa on välja arendanud hüperülehelikiiruse raketid. Kõnele lisaks näitas Putin rahvasaadikutele animatsiooni, milles oli näha Zirkoni laevavastast raketti ning Avangardi kontinentidevahelist raketti. Samuti esitles Putin samamoodi ka Kinžali hüpersoonilist raketti, mille kohta ta väitis tollal, et seda ei suuda ükski õhutõrjesüsteem ega raketitõrjesüsteem alla tulistada.
Ukraina relvajõud teatasid 4. mail, et nad tulistasid USA päritolu Patriot õhutõrjesüsteemiga alla ühe Vene Kinžal hüpersoonilise raketi. Kinžali allatulistamist kinnitas hiljem Pentagon.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Moscow Times