"Eelkõige on rakettide Kinžal allatulistamine tõestuseks, et Ukraina poolel on nüüd olemas võimekus kaitsta ennast ja enda olulisi objekte ülikiirete (hypersonic) rakettide vastu," ütles kolonel Vendla ERR-ile.

Ukraina teatas teisipäeval, et suutis alla tulistada kuus Vene hüperhelikiirusel lendavat ballistilist raketti Kinžal, mille kohta Venemaa on varem väitnud, et sellistele pole maailmas võrdset. USA päritolu õhutõrjesüsteemi Patriot abil kahjutuks tehtud Kinžalist teatati esimest korda juba 6. mail.

"Nagu ka avalikest allikatest on läbi käinud, on selle üks suuremaid mõjusid Venemaale psühholoogiline. Ime- ja peatamatuna esitletud relva müüt on saanud tõsise tagasilöögi. Samamoodi peavad nad ümber hindama oma võimekuse hävitada täpselt nende jaoks kõrge väärtusega sihtmärke, kuna Ukraina pool on näidanud, et suudavad seda takistada," selgitas kolonel selle sündmuse mõju.

Tema sõnul võib oodata, et Venemaa võtab nende Kinžalide kasutamise ja arendamise nüüd tugevalt luubi alla: "Räägitud on Kinžalide väljatöötamisega tegelenud teadlaste represseerimisest. Tegemist on suure tõenäosusega süüdlaste või patuoinaste otsimisega läbikukkumise õigustamiseks ning demonstreerib Vene poole frustratsiooni selle teema osas. Samas mõjutab selline käitumine (teadlaste represseerimine – toim.) üsna kindlasti sarnaste relvasüsteemide arendamise võimekust."

Vendla hinnangul Kinžalide allavõtmine siiski Venemaa jaoks taktikaliste tuumarelvade kohaletoimetamise võimekust oluliselt ei kahanda.

"Suures pildis see tuumaheidutuse osas mõju ei avalda, kuna tuumarelvade kasutamiseks ja nende sihtmärgile toimetamiseks on erinevaid viise, millest ülikiired raketid moodustavad vaid ühe elemendi," märkis kolonel.

NATO õhukaitse ehitamine on mõttekas

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja sõnul näitab Kinžalide allatoomine seda, et lääneriikide tegevusel oma õhukaitse ülesehitamisel on mõte ning seda on tarvis jätkata.

"NATO riikides on kasutusel samad või sarnased süsteemid, mis Ukrainas nüüd ülikiirete rakettide vastu tõhusaks osutusid. Seeläbi on saanud kinnitust NATO riikide võime ennast selliste süsteemide vastu kaitsta. Mitmekihilise õhukaitse arendamine ja selle olulisus on saanud kinnitust," rõhutas Vendla.

Sama kehtib tema sõnul ka Eesti kohta: "Eesti on NATO liige. Suures plaanis on see kinnituseks, et NATO mitmekihiline õhukaitse on efektiivne ka Venemaa "imerelvade" vastu."