Kui Vene Kinžalid ei hävitanud sihtmärke, vaid hävisid hoopis ise, oli see ebameeldiv üllatus Vene väejuhatusele, kes nüüd mõtleb ümber, kuidas ja mille vastu neid kasutada, leiab Eesti diviisi staabi õhukaitsejaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov.

"Antud juhul oli eeldada, et õhutõrjeüksused selles asukohapunktis on. Võime ka spekuleerida, et neid lastigi sinna, et testida olemasolevate süsteemide võimekusi ja veenduda, kas see Kinžal siis on võitmatu või ei ole," rääkis ta.

Julgeolekuekspert Rainer Saks tõi esile, et Vene võimude jaoks on praegu kujunenud negatiivne üldpilt oma võimekusest. Mõni nädal tagasi tulistasid ukrainlased alla esimese Vene Kinžali, hiljuti kaotas Venemaa oma õhuruumis samal päeval hävitajad ja kopterid ning seejärel said Luhanskis tabamuse olulised objektid. Viimane Kinžalide rünnak oli katse võtta tagasi strateegiline initsiatiiv. See ei õnnestunud.

"Mingisugune heidutus Venema jaoks lakkas olemast. Ja see on väga tõsine tagasilöök. Ja mitte ainult Ukraina sõja kontekstis, vaid laiemas plaanis. Venemaal ei ole enam vahendeid, millega saaks kohale viia taktikalist tuumarelva," ütles Saks.

Kinžalide üldine tootmisvõimekus kümme raketti kuus on Venemaal kindlasti olemas, ütles Lelov. Kadunud on aga osa hirmufaktorist, mis nende relvadega kaasas käis, tõdes Saks.