Ministeerium: Rail Balticu trassi muutma ei hakata

Rail Balticu ehitust ei ole võimalik ümber suunata olemasolevale raudteetrassile läbi Tartu või Pärnu, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Selleks (ümbersuunamiseks Tartu või Pärnu praegustele trassidele - toim) oleks tarvis ümber vaadata kõik otsused nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil ning alustada täiesti uut planeerimisprotsessi," teatas transpordi asekantsler Sander Salmu vastuseks MTÜ Eesti Metsa Abiks pöördumisele.
Ta selgitas, et 2018. aasta planeeringutega leiti, et suuresti ei ole põhjendatud Rail Balticu trassi kulgemine mööda olemasolevat Tallinna-Pärnu 1520mm rööpmelaiusega trassi ning varasemad analüüsid (AECOM 2011) ei toetanud Rail Balticu ehitamist ka Tapa ja Tartu kaudu.
"Kinnitame, et käesoleval hetkel sellist suhtlust ühegi projekti osapoolega käimas ei ole ning vajadust MKM selleks ka ei näe," lisas asekantsler vastuses.
Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile päringu, kus väljendas muret seoses Rail Balticu ehitatava uue raudteetrassiga. Eenok kirjutas, et Rail Balticu raudtee ehitamine uuele trassile toob kaasa pöördumatud looduskahjustused Eestimaa looduskeskkonnale.
"Leiame, et tänases, rahvusvahelises force majeure olukorras tuleb kaaluda Rail Balticu ehituse peatamist planeeritud trassil, suunata Rail Balticu projekt ümber olemasolevale raudteetrassile läbi Tartu või Pärnu. /.../ Meie küsimus – milliseid võimalusi näeb MKM Rail Balticu ehituse ümbersuunamiseks olemasolevale raudteetrassile läbi Tartu või Pärnu?" küsis Eenok.
Asekantsler Salmu selgitas oma vastuses veel, et raudtee projektikiiruseks on 249 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h). Riikidevahelise leppe kohaselt rajatakse raudtee kahe rööpapaariga, täielikult elektrifitseerituna. Ehitatakse Euroopa standardlaiusega 1435 mm (praegu Balti riikides kasutatav raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega). Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km (RB pikkus Eestis sisaldab nii Muugalt algava kaubaveoharu kui Ülemistelt algava reisiveoharu pikkust).
"Rail Balticu trass Eestis on paika pandud maakonnaplaneeringutega. Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini kulgev trassi valik on määratletud 20. augusti 2012. aasta valitsuse otsusega, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". Maakonnaplaneeringute koostamine algas 2013. aastal, planeeringud kehtestas riigihalduse minister oma 2018. aasta käskkirjadega. Põhjapoolsetes trassilõikudes on uue raudteetrassi sobivus saanud kinnituse ka nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruannete näol," märkis asekantsler.
Ta lisas, et riigikohtu 19. mai 2020. aasta otsusega tühistati osaliselt Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneering trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.
"Eelnevast tulenevalt on käimas antud lõikudes maakonnaplaneeringu menetluse uuendamine, kuid see ei mõjuta trassi asukohta Pärnu linnas ega trassi põhimõttelist kulgemist läbi Pärnu," põhjendas Salmu.