Kunagi varem pole Riias korraga ehitatud nii palju linnailmet muutvaid olulisi taristuobjekte kui praegu – peamised neist tehakse Rail Balticuga seoses Euroopa Liidu raha eest, kuid palju töid teeb ka Riia linn.

Eelistused riikide vahel on olnud erinevad. Riias ehitatakse väga jõuliselt keskraudteejaama ja ka Riia lennujaama raudteepeatust. Kuid näiteks ühendus Riia ja Pärnu vahel tundub olevat teisejärguline.

Kui vahepeal võis tunduda, et lätlasi huvitab rohkem Riia kesklinna ja lennujaama ühendus kui riikidevaheline liin tervikuna, siis nüüd näib Balti riikide ühisettevõte ühtsem ning RB Raili juhatuse esimehe kohusetäitjal Marko Kivilal on ka erimeelsusi riikide vahel õnnestunud vähemaks lihvida.

"Riigid on tulenevalt ehitamise strateegiast valinud erineva lähenemise. Kui vaatame, mida ehitatakse Eestis, siis need on valdavalt viaduktid ja ökoduktid. Leedus on sõlmitud lepingud põhitrassi peal oleva Nerise jõe silla ehitamiseks ja ka põhitrassi enda ehitamiseks 28 kilomeetri ulatuses," rääkis Kivila.

RB Raili on palju kritiseeritud nõrga hanketegevuse pärast, kuid arvestama peab, et oma projekteerijaid pole kiirraudtee tarvis võtta ja mujalt tulijad ei näe ette, kui erinev Balti riikide seadusandlus õieti on.

"Tõsi on, et põhitrassi projekteerijad, keda on leidnud just ühisettevõte RB Rail, pole suutnud projekteerimise graafikus püsida nii, nagu me seda kavandasime. Hilinemised on kahe aasta ringis, kui vaadata kõige hullemaid graafikuid. Võib-olla pani tellija liiga palju riske projekteerija portfelli ja need riskid realiseerusid," ütles Kivila.

85 protsenti Rail Balticu ehituse ehk projekti Rail Baltica kuludest kannab Euroopa Liit, ülejäänu laekub osalevate riikide eelarvest.

"Euroopa Liit on viimase aja Ukraina sündmusi arvestades välja töötanud uue rahastusallika, mis on mõeldud kaitsefunktsioonidega rajatiste ehitamiseks. Seal on oma panus märgatavalt suurem – 50 protsenti. Aga näiteks see on üks rahastusallikas, mida võiks kasutada Rail Balticu ehitamisel," ütles Kivila.

Kiirraudteel peaks sõita saama 2030. aastal ja lõplikku hinda võib prognoosida kogu trassi põhiprojektide valmimise järel ehk mitte hiljem kui järgmise aasta lõpus.