Urmet Kook tõi värskeid erakondade toetusnumbreid vaadates välja kolm põhilist muutust.

"Reformierakond kaotas toetust aprillis, kui avaldati koalitsioonilepe ja koos sellega uued maksumuudatused. Maikuus sai pihta Eesti 200 ja ilmselt seetõttu, et nendega seostati läbi Lauri Hussari obstruktsiooni jõuga mahasurumist, aga oma osa võis mängida ka Slava Ukraini ümber toimuv. Ning kolmandaks - EKRE on suutnud toetust kasvatada," loetles Kook.

Voog nõustus sellega ja lisas, et valitsuserakondade summaarne toetus on oluliselt kahanenud alates märtsist ja jäi maikuus opositsioonile alla. Toetust kaotasid viimasel kuul ka sotsiaaldemokraadid.

Indrek Kiisler küsis, kas see trend on püsiv. Ta märkis, et Eesti 200 puhul on iseloomulik suur tulemine, samas hakkas Eesti 200 toetus vaikselt allamäge veerema. Kiisler meenutas, et sama saatus on varem tabanud näiteks Rohelisi ja Vabaerakonda, aga ka Res Publicat.

Voog tõdes, et tõepoolest võib ka Eesti 200-ga nii minna. "Kiiret langust ma ei usu, aga langus võib jätkuda," sõnas Voog.

Urmet Kook küsis Voogilt, kas Reformierakonna toetuse suur langus aprillis, kuid maikuus samale tasemele jäämine näitab, et nende tuumikvalijad on jäänud parteile truuks ja allapoole reiting enam ei lange?

Voog meenutas, et Reformierakonna toetus on varem langenud isegi alla 20 protsendi. Püsivalijaid on Voogi hinnangul umbes 20 protsendi ringis. Ta märkis, et Eesti 200 puhul on tuumikvalijat raskem kindlaks määrata.

Kiisler lisas omaltpoolt, et Eesti 200 juht Lauri Hussar on riigikogu esimehena olnud selgetes raskustes. "Ma imestasin, kuidas Lauri Hussar võttis sellise ameti vastu ise varem riigikogus olemata," sõnas Kiisler.

"Teine küsimus on see, kuidas Eesti 200 lahendab Lehtme skandaali. Kui ei tule selgeid seisukohavõtte, mis siis võib toetusega juhtuda," rääkis Kiisler.

Kook ütles, et seni on Eesti 200 juhid olnud Lehtme selgel kaitsel, nimetades ajakirjanduses ilmunud lugusid küll infooperatsiooniks, küll meedia klikijanuks. Aga tema sõnul on erakonnas üha enam hääli, kes sellega ei nõustu, sest saadakse aru, et skandaal ei vaibu ja on kui veskikivi ka erakonnale jala küljes.

Voogi sõnul on Eesti 200-l oluline mingil hetkel distantseerida end Lehtmest. "See on erakonna enda huvides," sõnas ta.

Kook küsis Voogilt ka selle kohta, kuhu on ikkagi kadunud Reformierakonna ja Eesti 200 valijad, sest siiani on öeldud, et neil on sarnane valijabaas ning ühe langus on toonud kaasa teise tõusu. Aga nüüd on mõlemad kukkunud.

"Kindlasti siin on võimalus Isamaale. Need endised Reformierakonna ja Eesti 200 toetajad suurendavad kas "ei oska öelda" gruppi või nad otsivad alternatiive. Kui Isamaa või sotsid suudavad näidata end piisavalt tõsiseltvõetava alternatiivina, võivad nad nende arvelt oma toetust kasvatada," rääkis Voog.

Voog selgitas ka, et EKRE on oma toetajaskonda kasvatanud kõikuvate hoiakutega valijate arvelt, keda iseloomustab madalam sissetulek, madalam haridus, pigem vanem ja pigem suurematest linnadest väljas elav inimene.

Saates osalejad arutlesid ka selle üle, kas Isamaa uuel esimehel oleks potentsiaali erakonna toetuse kasvatamiseks.

Kiisleri hinnangul kummagi väljakäidud juhikandidaadiga uut hingamist oodata ei ole ning pigem tuleb nendevaheline debatt ka väga vaoshoitud.

"Isamaa probleem on see, et ta on kitsaste teemadega tegelev. Ma ei näe, et Reinsalu (Isamaa juhtideks kandideerivad Urmas Reinsalu ja Tõnis Lukas - toim.) suudaks valijabaasi suurendada. Ma ei usu, et siin on põhimõttelist muutust tulemas," ütles Kiisler.

Voogi sõnul on samas taust Isamaa jaoks hea. "Konkurentidel läheb halvasti. Situatsioon on nende jaoks soodne, et need olud oma kasuks pöörata," märkis Voog.

Kiisler tõi Isamaa probleemina välja ka selle, et erakonnal on liiga väike noortekogu ja erakonna toetajaskond on üsna eakas.

Kook ütles, et Lukas ja Reinsalu ei erine märkimisväärselt ei üksteisest ega ka sellest joonest, mida Seeder erakonna esimehena on viimased kuus aastat ajanud. Samuti on nad ise olnud varem erakonna esimehed ehk nende puhul mingist uudsuse efektist rääkida ei saa.

Kook meenutas ka Juhan Partsi sõnu, et Isamaa on Seederi juhtimise ajal tõrjunud pealiinist teistsuguseid arvamusi, mis on viinud inimeste lahkumise või väljaheitmiseni ning et erakond on nii ise end üha enam kitsasse nišši mänginud.

"Küsimus ongi, kas Isamaa suudab end sellest nišistumisest välja murda ja 20+ kohta püüdma minna. Lihtne küsimus tänasest, kas ühe- ja kahelapseliste perede vanemaid või üksikemasid küll "kadedateks", küll "sotsialistideks" sildistades sa laiendad oma valijabaasi või ahendad?"

Kook nõustus Voogi hinnanguga, et Reformierakonna ja Eesti 200 langus annab Isamaale soodsa pinnase, aga küsimus on, kas erakond suudab ja eeskätt tahab seda ära kasutada.

"Põhimõtteliselt on uue esimehega suurem ka leppimise ja taasühinemise võimalus Parempoolsetega, kes paljuski Isamaast välja heidetute baasilt partei lõid. Aga see eeldaks selget suunamuutust ja ma pole kindel, kas erakonna tuumik seda ise tahab."