"Eelmisel aastal sai annetatud paar eurot peale tuhande selle hea ürituse tarbeks. Ma esitasin eelmisel nädalal pärast seda, kui riigiprokuratuur tegi teatavaks, et nad alustasid kriminaalasja, ka kuriteoteatise MTÜ Slava Ukraini suhtes," ütles Oidsalu.

Oidsalu rääkis, et oli seda kaalunud juba varem, aga tahtis anda võimaluse Slava Ukrainile kahtlused avalikkuses ise ära klaarida. Ta märkis, et kuna nii Slava Ukraini kui ka Eesti 200 juhtpoliitikud ei suutnud adekvaatseid selgitusi anda ja pidevalt lisandus erinevaid kahtlusi, otsustas ta teha kuriteoteate, et saada teada, kuhu tema annetatud 1005 eurot tänaseks liikunud on ja kas seda summat oleks võimalik kuidagi tõeliste abivajajateni toimetada.

"Sellest lähtudes ma ka prokuratuurile selle avalduse tegin, et siis võimalusel uuritaks ja taastataks olukord. Kui see raha vedeleb kellegi arvel, kus ta ei peaks olema, siis see raha võiks sealt liikuda, kas sunnitult või muul viisil abivajajateni," sõnas Oidsalu.

Rääkides Eesti Ekspressis ilmunud artiklist, kus suhtekorraldaja Annika Arras avaldas, et Lehtme on tema heaks töötades varastanud ja dokumente võltsinud, ütles Oidsalu, et selle loo õppetunniks on see, et kui tehakse kriminaalseid tegusid, siis ei tasu neid kinni mätsida.

"Arrase ees selles mõttes müts maha, et ta nüüd lõpuks tunnistab oma viga. Arrase juhtumist võib välja lugeda ka seda moraali, et see ei ole kokkuvõttes minu risk, mida ma maandan seal, kui ma mingit pettust varjan, vaid ma tegelikult annan edasi riski järgmistele heausksetele inimestele ilma, et nad saaksid ennast kaitsta. Sest kui oleks menetlus olnud  tollal, kui oleks teada, et selle inimesega on sellised riskid, siis oleks saadud vaadata, kas me saame rehabiliteerida ja aktsepteerida teatud koostöövorme tulevikus, mis rahalisi kohustusi ka puudutavad või ei tee seda. Ja oleks inimene ise saanud ka endale õppetunni ja teise tee elus valida. See ei käi jällegi nüüd Johanna-Maria Lehtme kohta, sest ma ei tea sellest case'ist midagi, aga annetajana tahaks teada," rääkis Oidsalu.

Oidsalu sõnul ei tunne ta hetkel Johanna-Maria Lehtme suhtes mingit hukkamõistu. "Mul on lihtsalt siiras huvi, kas riik tõesti oma annetajate ja elanike huvide eest nii loiult seisab, kui see praegu välja paistab," sõnas ta.

Rääkides erakonna Eesti 200 valitud strateegiast Lehtme juhtumi valguses oli Oidsalu väga kriitiline. Oidsalu sõnul on Eesti 200 juht Lauri Hussar käitunud MTÜ Slava Ukraini sekretärina.

"Hussar on eitanud aktiivselt kuu aega, et nemad seda ei aruta ja see ei ole erakonna teema. See ei takistanud kohe pärast seda eitust siin aprilli keskel helistamast Hussaril ühe vabakonna esindajale, kes oli ka ajalehes arvamust avaldanud ja siis selgitamast Lehtme eest mingeid asju," sõnas Oidsalu.

"Kes iganes annab Eesti 200-le kommunikatsiooninõu, soovitan ma erakonnal sellest lepingust üles öelda. Tahaks kuulda, kes neid nõustab, sest Kuldmuna sellise asja eest ei saa, saab äkki mädamuna," märkis Oidsalu.

Oidsalu hinnangul võivad Slava Ukraini skandaali mõjud potentsiaali õigesti ära kasutades olla positiivsed.

"See on kõik meie valik. Need inimesed, kes varem teadsid asjast, aga ütlesid, et nad hoiavad Ukraina ja Eesti julgeolekut sellega, et nad varjavad, nad eksisid. Need inimesed, kes nägid varem inimese ebakohast käitumist ja ei andnud teada, nad eksisid. Aga on võimalik ka õigesti käituda praegu, on võimalik koostööd suurendada Ukrainaga korruptsiooni ennetuse vaates. On võimalik saada sissevaade, kuidas Ukraina õigussüsteem tegelikult suudab korruptsiooni menetleda. Aga Eesti riigiprokuratuuril on võimalus ka oma suhteid Ukrainaga tihendada ja abi osutada," rääkis Oidsalu.

"Riigiprokuratuurilt ootaks praegu seda, et nad näitaks üles natuke suuremat aktiivsust kannatajate ehk annetajate huvide eest seismisel," ütles ta.

Oidsalu ütles veel, et Marika Priske värbamine Slava Ukraini juhatusse ei olnud kõige õnnestunum valik. "Kui sa võtad 20 aastat kantsleriks olnud inimese ja siis ütled, et mine lahenda ühte kriisi, aga tee seda niimoodi, et kõik oleks operatsioonisaalis juures ja näeks, mis toimub, siis kui 20 aastat on inimene teistmoodi töötanud, siis ta päeva pealt ei suuda end ümber häälestada," märkis Oidsalu.

Reedel teatas Eesti 200 pressiesindaja Rauno Veri, et Lehtme lahkub riigikogust.

Johanna-Maria Lehtme ei ole erakonna Eesti 200 liige, tema asemel tuleb Eesti 200 fraktsiooni Züleyxa Izmailova.

"See on minu isiklik otsus. Riigikogu liikmena oleksin jätkuvalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, mis ei võimaldaks tõe jaluleseadmist ega õiglast uurimist. Tahan ka säästa erakonda, mis on sattunud teenimatult avalikkuse väga suure surve alla," lausus Lehtme.