Viimastel päevadel on Soomes, Norras ja Rootsi mitmes piirkonnas olnud elektri hind päeval null, samas kui Eestis on see nii madalale langenud ainult mõnel päiksepaistelisel tunnil.

Kisel ütles ERR-ile, et hinnaerinevuste põhjuseks on harilikult Eesti ja Soome vaheliste ühenduste ebapiisavus, sest kogu see odav elekter ei mahu lihtsalt siia tulema. Lisaks on Eesti taga veel Läti ja Leedu turg ehk turu maht on tunduvalt suurem kui ühendus, mis meil Põhjamaadega on.

"Senikaua, kuni ei ole ühendusi juurde tekkinud või ei ole tekkinud siiapoole odavamaid tootjaid, need erinevused on," tõdes Kisel.

Kiseli sõnul on praegu näha, et ka Eestis on päevastel aegadel hind mitmel tunnil nullilähedane, sest päikeseelektri osakaal on juba päris suur ja päiksest toodetakse elektrit juba tublisti üle 600 megavati.

"Eesti jaanipäeva elektritarbimise katab see juba sisuliselt ära – kui on päikseline jaanipäev, on juba võimalik katta kogu Eesti elektritarbimine. Kui juurde panna ka tuulikute kasv lähiaastatel, siis tegelikult saab selliseid hetki, kus meil elektri hind hakkab olema nullilähedane, olema järjest rohkem, aga neid kõikumisi on samamoodi oodata. Nendel tundidel, kus on tuult ja päikest, on hind all, aga kui seda pole, on vaja jälle kasutada juhitavaid tootmisvõimsusi."

Kui Eesti ja Soome vahelisi ühendusi lisada, siis peaks see hinnaerinevusi vähendama, kuid Kiseli sõnul tekib siis uus häda: meil tekib juurde ühendusi Poola suunas, mis on hästi suur turg.

"Ka seal on nõudlus odava elektri järele järjest kasvamas. Meil võib tekkida olukord, et isegi kui ühendusi juurde ehitame, siis Poola turg neelab ka seda Põhjamaadest tulevat elektrit ja jällegi võib meie hind olla mõnevõrra kõrgem kui Soomes või Rootsis," rääkis energeetikaasjatundja.

Kiseli sõnul on elektri hind Eestis päris odav teiste Euroopa riikidega võrreldes, mitte aga maailmaturu kontekstis. Suuri tööstusi rajatakse Hiinasse, Ameerika Ühendriikidesse või Kanadasse, kus on elektri hind tunduvalt madalam. See tuleneb paljuski sellest, et Euroopa turul on hinnal juures ka CO2 heitmekvoodi komponent.

Praegune olukord tähendab muu hulgas, et riigile kuuluv põhivõrguettevõte Elering teenib ülekandetasult väga palju.

"Selleks, et üldse tuua siia elektrit, peavad kauplejad ostma Eleringi käest transiidiõiguse, nii öelda ülekandevõimsuse ja see müüakse oksjoni kaudu," selgitas Kisel ja lisas, et Eleringil on seega võimalus investeerida täiendavalt uutesse ühendustesse või vähendada põhivõrgu tariifi.

Kisel märkis, et Eesti ja Skandinaavia maade elektrihinna erinevus ei ole enam nii drastiline nagu veel aasta eest ja selles mõttes on pilt palju normaalsemaks muutunud.