Riigikontrollil on kavas esitada eeloleval sügisel riigikogule mitu aruannet-ülevaadet, mis käsitlevad eri aspektidest energeetikat ja arengut selles valdkonnas. Need hõlmavad ka põlevkivi väärindamist. Valitsus on selleks näinud ühe võimalusena põlevkiviõli tehase rajamist ja kiitnud aastal 2020 vastava kava heaks.

Sellega seoses küsis riigikontroll esimest korda 20. juulil 2021 rahandusministri kui Eesti Energia AS-i omaniku esindaja käest infot uue põlevkiviõlitehase rajamise ja selle investeeringu tasuvuse kohta. Rahandusminister märkis oma 25. augusti 2021. aasta vastuses, et investeerimisotsuse tegemisel lähtuti majanduslikest põhjendustest, ning ta kinnitas, et investeering on tasuv.

Kuid riigikontrolör Holm leiab, et praeguseks on Eesti Energia uue õlitehase tasuvusanalüüsis kasutatud eeldused oluliselt muutunud.

"Näiteks on CO2-kvoodi hind tõusnud 90 euroni tonni kohta; suurenenud on laenuintress; raha kaasamine põlevkiviga seotud projektidele on raskendatud ning ehitusmaterjalide, sh metalli sisendhinnad on kallinenud," kirjutas riigikontrolör.

Holm tõi välja, et uus valitsus on plaanimas mitmeid Eesti Energia uue õlitehase projektile potentsiaalselt mõju avaldavaid tegevusi. Näiteks on kavas eraldada Eesti Energiast põlevkivi kaevandamine, mille tulemusel muutub ettevõttes õlitoomiseks vajaliku toorme hankimise süsteem.

"Samuti on plaanis lõpetada tööstuslikus elektritootmises puidu põletamine, mille tulemusel suureneb õlitööstuses tekkiva uttegaasi kasutamise osatähtsus elektritootmisel, sealhulgas Auvere elektrijaamas. Samas on põlevkiviõli tootmine sõltuv maailmaturu hinnast, mis on oma olemuselt volatiilne, see tähendab kui maailmaturul on põlevkiviõli hind liiga madal, ei ole põlevkiviõli tootmine enam tasuv ja seda tõenäoliselt ka ei toodeta," märkis riigikontrolör.

Holm lisas, et valitsuse moodustanud osapooled on väljendanud soovi viia lõpuni Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast, millel võib olla mõju kontserni laenuraha hinnale ja võimekusele raha kaasata ning varem võetud laene refinantseerida.

"Ühtlasi kavandatakse Eesti Energia omaniku ootuste uuendamist. Praegu kehtiv ja 25. augustil 2022 kinnitatud Eesti Energia omaniku ootuste dokument sisaldab vastukäivaid ootusi: ühelt poolt peab ettevõte väärindama põlevkivi ja tootma omanikule tulu, kuid samal ajal oodatakse ettevõttelt majandustegevuse keskkonnamõju vähendamist ning CO2-neutraalse tööstuseni jõudmist," tõi Holm välja.

Arvestades, et valitsus on 2020. aastal andnud nõusoleku eraldada märkimisväärne summa (125 miljonit eurot) Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks, muuhulgas uue põlevkiviõlitehase rajamiseks, ning pidades silmas eespool toodud asjaolusid ja olukorra arengusuundumusi, palus riigikontrolör rahandusministrilt Eesti Energia õlitehase projekti arendamise seisu ja projekti puudutavate algatuste kohta täiendavat infot.

Suuri küsimusi on viis: (1) millises seisus on põlevkiviõli tehase rajamise arendusprojekt? (2) millist mõju avaldab projektile kaevandamise eraldamine Eesti Energia kontsernist? (3) millist mõju avaldab projektile Elektrilevi eraldamine Eesti Energia kontsernist? (4) mis aastal on kavas õlitehases minna üle plastijäätmetest õli tootmisele (5) millist mõju avaldab projektile Auvere elektrijaamas biomassi põletamise lõpetamine ja sellega kaasnev suurem vajadus kasutada uttegaasi?