Võrklaev Auvere õlitehasest: kas 350 miljonit läheb vanarauaks?
Rahandusminister Mart Võrklaev, kes on ka riigi esindaja Auveresse õlitehast ehitavas Eesti Energias, andis mõista, et riik püüab peaaegu valmis tehase siiski vähemalt lühemaks ajaks käivitada ega soovi ligi 350 miljoni euro suurust investeeringut täiesti raisku lasta.
"See otsus, mis on 2019. aastal tehtud, on väga suurte riskidega, sest see oli sel hetkel etteaimatav, et see võib nii minna. Vaadates seda rahandusministri pilguga, riigi rahakoti vaatest, 120 miljonit on riik sinna sisse pannud, riigiettevõtte vaates – on see väga karm ja vastutustundetu otsus olnud," rääkis Võrklaev neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "Aga nüüd peame tänases valitsuses leidma lahenduse ja kesktee: kas raha läheb nii-öelda vanarauaks või siis on ikkagi võimalik teatud aastate jooksul ka toodet ja kasumit välja võtta," lisas Võrklaev, kes rahandusministrina on Eesti Energia üldkoosolek.
***
ERR avaldab siinkohal täies mahus ERR-i ajakirjaniku Toomas Poti küsimused ja Võrklaeva vastused neile.
Küsimus rahandusministrile kui Eesti Energia omaniku esindajale: kas ma saan õigesti aru, et Auveres õlitehast kunagi ei avata?
Seda, kas ta avatakse või mitte, on veel vara kommenteerida. Kui kogu seda uue õlitehase ehitusperioodi või lugu vaadata, siis kõik see algas tegelikult 2019, kui oli suur tuhin tolleaegse Eesti Energia juhi poolt, tolleaegse EKREIKE valitsuse poolt hakata uut õlitehast rajama. Juba siis kõlasid eeskätt meie ridadest, küll opositsiooni poole pealt, sõnumid, et vaadates tuleviku kliima- ja keskkonnaeesmärke ja ka nõudeid, siis ilmselt ei pruugi see tegevus olla kuigi mõistlik – et kas see tehas saab oma eluea ära töötada nii, et ta meile liiga suurt keskkonnamõju ei avalda, et ta teistele sektoritele liiga koormavalt ei mõju oma keskkonnamõjuga. Tol hetkel otsustai jõuliselt riigi poolt veel 120 miljonit sinna sisse panna, täna on see tehas põhimõtteliselt valmis, pidi tööd alustama kas aasta alguses või märtsis ja nüüd on ehitusluba tühistatud.
Täna me oleme siis olukorras, kus mineviku otsused, mis oleks ilmselt targem olnud jätta tegemata ja kuulata-vaadata kaks sammu ette, kus investeeringud on tehtud, minu andmetel kuskil üle 200 miljoni, kogu projekti maksumus on 350 miljonit, seal on nii riigi raha kui riigiettevõtte raha ja teisalt me näeme, et keskkonnaeesmärgid pikemas vaates - see tehas võib olla liiga koormav.
Nüüd tuleb nende kahe halva või keerulise valiku vahel: kas raha, sajad miljonid, jätta siis sinna seisma vanarauaks või suuta see tehas käivitada ja mingi aeg seal ikkagi kasumit toota. Minu andmetel hetkeseis on see, kus ehitusluba on tühistatud, Eesti Energia ootab kompleksluba selle käivitamiseks ja kuni seda luba ei ole, siis ehitustöödega edasi ei minda.
Igal juhul on tegemist keerulise olukorraga ja julgeks küll öelda, et need 2019. aasta otsused – teades, kus me oma keskkonnavaldkonnas teel oleme – on olnud vastutustundetud ja täna me näeme, et need võivad riigile maksma minna sadu miljoneid eurosid.
Pikast vastusest ma teen kokku järelduse, et pigem mitte?
Et kas avatakse või mitte? Täna on seda igal juhul vara öelda. See tehas on peaaegu valmis, me oleme kulutanud sinna sadu miljoneid eurosid riigi ja riigiettevõtte raha. Nüüd me peame ikkagi vaatama, kas meil on võimalik sealt tehasest ka reaalselt ikkagi mingi tulemus või kasu välja võtta, sest et vanarauaks paar-kolmsada miljonit kirjutada on ka natukene palju.
Küsimus on, kui pikka aega ta saab töötada ja millal ta muutub liiga koormavaks meie keskkonnale ja teistele sektoritele, mis selle arvel peaksid siis kokku tõmbama. Aga selleks ongi keskkonna kompleksluba – kui see on väljastatud, siis saame teada, mis on täpsed parameetrid ja siis saame teha järgmised otsused.
Ehk et täna öelda, kas see käivitatakse või mitte ja millal see käivitatakse, seda on vara öelda ja seda ma täna siin ka ei ütle.
Aga kas siis on tõenäoline, et 350 miljonit tuleb korstnasse kirjutada?
See on see otsus, mis on 2019. aastal tehtud, väga suurte riskidega, sest see oli sel hetkel etteaimatav, et see võib nii minna. Vaadates seda rahandusministri pilguga, riigi rahakoti vaatest, 120 miljonit on riik sinna sisse pannud, riigiettevõtte vaates – on see väga karm ja vastutustundetu otsus olnud.
Aga nüüd peame tänases valitsuses leidma lahenduse ja kesktee: kas raha läheb nii-öelda vanarauaks või siis on ikkagi võimalik teatud aastate jooksul ka toodet ja kasumit välja võtta. Igal juhul keeruline olukord.
Toimetaja: Mait Ots