Eestis toodetud põlevkiviõli väljavedu moodustas toornafta ekvivalentkogusesse ümber arvestatuna mullu kokku 1 194 000 tonni ja siseriiklikuks tarbimiseks imporditud vedelkütuste maht vastavalt 1 072 000 tonni, teatas Eesti Varude Keskus (EVK). 

Varude keskuse juhatuse liikme Priit Enoki sõnul on nii naftatoodete tarbimine kui põlevkiviõli tootmismahud püsinud Eestis viimastel aastatel stabiilsel tasemel.  

"Suures statistilises arvestuses vaadatakse põlevkiviõli ja naftasaadusi samas kategoorias ning erinevad kütuseliigid arvutatakse võrdluspildi saamiseks toornafta ekvivalent-tonnideks ümber. Oleme juba mõnda aega kõikunud kütuste ekspordi-impordi bilansiga nulli lähedal," märkis Enok.

Statistikaameti pressiesindaja Kai Kaljumäe ütles ERR-ile, et Eesti põhiline eksporditav vedelkütus on olnud aastaid põlevkiviõli, mida eksporditakse üle 90 protsendi toodangust. Teisi vedelkütuseid nagu bensiini, diislit ja lennukikütust oma tarbimisvajadusteks imporditakse.

"2023 aastal bensiini ja diislikütuse tarbimine veidi vähenes ja seega ka nende kütuste import vähenes. Nõudlus põlevkiviõli järele välisturul on kasvanud, seega ületas 2023. aastal vedelkütuste eksport impordi," selgitas ta.

Ehkki kütuste netoeksportijaks saamine on faktina huvitav, rõhutas Enok, et Eesti turu varustuskindlust mõjutab see vähe.

"Meil mootorikütustena kasutavad bensiin ning diisli- ja lennukikütus on sajaprotsendiliselt imporditud ja valmistatud kas naftast või üha rohkem keskkonnasõbralikust taastuvast toormest, mitte aga põlevkivist," ütles Enok.

Põlevkiviõli on siiski märkimisväärne alternatiivkütus kohalikus soojatootmises, lisas Enok.

Varude keskuse andmetel eksporditi toornafta ekvivalenti ümber arvutatuna 2023. aastal iga Eesti täisealise elaniku kohta 1,1 tonni põlevkiviõli ja imporditi siseriiklikuks tarbimiseks üks tonn vedelkütuseid.  

Eesti põlevkiviõli toodang oli eelmisel aastal rekordiliselt suur - statistikaameti andmetel 1 238 000 tonni - ning arvestades Eesti Energia uue õlitehase töölehakkamist tänavu peaks see veelgi kasvama.

Varude keskuse andmetel oli Eesti arvestuslik vedelkütuste kaubanduse bilanss positiivne ka 2020. aasta, siis mõjutas seda koroonakriis. "2020. aastal oli tegemist Covid-i turumõjuga: sisetarbimine langes, kuid eksport püsis," selgitas Enok.