ERR palus Springelt, kes on uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica üks asutajaid ning pälvinud Lätis mitu ajakirjandusauhinda, kommenteerida Läti riikliku elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) otsust määrata uudisteportaalile Tvnet.lv sõna "küüditamine" väidetava valesti kasutamise tõttu 8500 euro suurune trahv. Tvnet.lv venekeelses veebisaates migratsiooniseadusest rääkinud poliitik kasutas selles venelaste võimalikku väljasaatmist puudutades sõna "küüditamine" (läti keeles deporteerimine) ning NEPLP leidis, et ajakirjanik oleks pidanud saates teda parandama ning juhtima tähelepanu, et seaduses öeldakse selle kohta sundväljasaatmine.

"Minu ja ka paljude teiste Läti ajakirjanike ja pressiorganisatsiooni arvates on see jama (inglise keeles nonsense), sest kui lugeda NEPLP dokumenti, milles nad oma otsust selgitavad, siis selle kontekstist selgub, et nad tegelikult on vastu üldse sellise sõna kasutamisele seal saates. Kokkuvõttes ei tohi Lätis kasutada sõna deporteerimine migratsiooniseaduse kontekstis, kuna see on vale ja see pole lubatud," ütles Springe. "Minu arvates on see täiesti vastuvõetamatu, see on tsensuur, see tähendab, et meie kui ajakirjanikud peame nüüd kaaluma iga sõna. Ja selles kontekstis puudutab see ka inimesi, kellel on õigus oma arvamusele," lisas ta.

"Ja miks nad seda teevad? Seetõttu, et Lätis käib praegu omalaadne nõiajaht ajakirjandusele, eriti venekeelsele meediale. Venekeelse auditooriumiga töötavad ajakirjanikud on NEPLP tohutu teravdatud tähelepanu all. See pole vastuvõetav," ütles Springe.

Tüli tõi migratsiooniseaduse muutmine

Ajakirjanik selgitas, et Lätis muudeti oktoobris, vahetult enne parlamendivalimisi, rahvuslaste survel migratsiooniseadust, milles nõutakse Vene kodakondsusega venekeelsetelt inimestelt oma läti keele oskuse tõestamist ning kui nad eksamit tähtajaks ei soorita, tühistatakse nende Läti elamisluba ja nad peavad riigist lahkuma. Tüliküsimuseks on saanud see, kuidas nimetada selliste inimeste riigist välja saatmist.

Viitele, et Eestis on mõned parteid tõstnud päevakorda nõukogude sümboolikaga võitlemise, ütles Springe, et kuna ta elab praegu Eestis, aga töötab Läti meediale, siis võib ta väita, et Lätis on olukord märksa teravam.

"Lätis on see palju-palju karmim. Seal käib tõeline nõiajaht. Meil on näiteks Twitteris aktiivne kogukond, kes ründab inimesi, kes räägivad meediaga vene keeles. Nad räägivad Läti derussifitseerimisest. See on viha õhutamine, see pole enam normaalne, see ei võimalda enam normaalset debatti pidada," tõdes ta.

Springe rõhutas ka, et tema hinnangul on migratsiooniseaduse muudatused tervikuna valed.

"Need on populistlikud. Sest seadust muudeti enne viimaseid seimivalimisi. Selle algatas Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", mis on väga rahvuslik partei. Aga juba selle seaduse vastuvõtmisel oktoobris oli selge, et selles seatud tähtaeg teha läti keele eksam septembriks või muidu sind deporteeritakse, ei ole reaalne," rääkis Springe.

Ta tõi esile, et selleks ajaks peaks eksami tegema umbes 20 000 inimest, kellest 10 000 on vanemad kui 65-aastased. "Ei ole füüsiliselt võimalik nõuda, et nii vanad inimesed annaksid eksami kuue kuni kaheksa kuu jooksul," tõdes ta.

Lisaks oli seaduses nõue, et neil peab olema kuu sissetulek vähemalt 620 eurot. "Aga paljud neist inimestest võtsid Vene kodakondsuse, kuna selle alusel said nad varem pensionile. Nüüd on neil armetud pensionid. Ka see nõue pole teostatav," märkis Springe.

Julgeoleku ettekääne tekitab küsimusi

Springe meenutas, et nende muudatuste tegemist põhjendati Läti julgeolekuga, kuid temal tekib neid vaadates küsimus, kas taheti, et need inimesed õpivad ära läti keele või saata nad riigist välja, sest oli selge, et nii vanad inimesed ei õpi nii kiiresti keelt ära.

"Ma olen samal ajal nõus nendega, et neil inimestel on olnud 30 aastat aega keel ära õppida ja nad oleksid pidanud seda tegema, aga selliselt see seadus ei tööta," märkis ta.

Springe tõi oma seisukoha kinnituseks ka välja, et seadust on nüüdseks juba leevendatud, kuna väidetavalt ei suuda rändeamet pakkuda nii palju eksamiaegu ja seetõttu on tähtaega juba pikendanud mõne kuu võrra. Samuti tühistati 620 euro nõue. "Nad taganevad, aga ütlevad, et seda ei tehta mitte sellepärast, et see oli rumal otsus, vaid kuna meil pole piisavat suutlikkust," ütles Springe.

"Ma leian, et isegi kui tuhat inimest peaks selle nõude tõttu riigist lahkuma, siis ka see ise on juba osa vihaõhutamisest," leidis ta.

"Ja nüüd, kui me näeme sellel taustal, kuidas NEPLP trahvis väljaannet 8500 euroga selle eest, et ajakirjanik ei parandanud intervjueeritava sõnu, mis seostuvad Lätis teise sündmusega (1940ndate küüditamistega - toim.) ning ei ühti seaduses toodud terminiga, siis see on minu arvates lollus (inglise keeles bullshit). See on täielik jama, mis toimub, vastuvõetamatu!"

Springe märkis, et tema hinnangul on ka NEPLP erakonna Rahvuslik Liit tugeva mõju all, kui otsustada nende selliste otsuste põhjal.

Küsimusele, kas Läti poliitikud tõesti usuvad, et riik hakkab venekeelseid riigist massiliselt välja saatma, vastas Springe viidates oma kolleegidele, kes räägivad iga päev Läti poliitikutega, jääb mulje, et nad tõesti usuvad, et see on tehtav ja nad kavatsevad seda teha.

"Kui mina sellele vastu vaidlen ja ütlen, et see pole võimalik, siis süüdistatakse mind reetmises ja Vene-sõbralikkuses," märkis ta.

"Aga ma ei kujuta ette rahvusvahelises ajakirjanduses ilmuma hakkavaid lugusid, milline mainekampaania see Lätile oleks, kui venekeelseid pensionäre hakatakse hulgakaupa Vene piirile tooma. Või kas meie rahvusvahelised partnerid ütlevad meile, et oi kui head tööd te teete, see tõesti suurendab teie julgeolekut! Minu hinnangul me destabiliseerime sellega oma riiki ning samal aja küsime oma rahvusvahelistelt partneritelt meie kaitsmist. On absurdne öelda, et see suurendab meie julgeolekut, kui see tegelikult hoopis vähendab seda," rääkis ta.