Viimastel nädalatel on Lätis puhkenud meediaskandaal pannud paljud ajakirjanikud ja eksperdid muretsema selle üle, kas riigis on ohtu sattunud sõnavabadus.

Nimelt tegi Läti elektroonilise meedia nõukogu 8500 eurot trahvi meediaväljaandele TV Net selle eest, et saatekülaline kasutas nõukogu hinnangul valesti sõna "deporteerima" ning saatejuht ei korrigeerinud teda. Jutt oli sellest, mis ootab neid Venemaa kodanikke, kes keeleeksamit ära ei tee ja kelle elamisluba seetõttu ei pikendata ning nad saadetakse sisuliselt riigist välja, mida saatekülaline nimetaski deporteerimiseks ehk eesti keeles küüditamiseks.

"See järelevalveasutus oma väga pikas otsuses leidis, et saatekülaline on seda sõna kasutanud vales tähenduses, kuna Lätis küüditamine tähendab eelkõige seda inimsusevastast kuritegu, mis 1940. aastatel toime pandi ja ajakirjanik ja väljaanne siis vastutavad selle eest, et nad seda intervjueeritavat ei korrigeerinud," vahendas saatejuht Anvar Samost.

Toomas Mattsoni sõnul on Lätis toimuv äärmiselt muret tekitav tendents. "Sellega võrreldes on Eesti ikka väga heas olukorras," ütles Mattson.

"Sellelaadset hullust, nagu tundub olevat Lätis lahti läinud, õnneks Eestis ei ole ja ma väga loodan, et ka ei tule. Vähemasti ma ei näe praegu selliseid otseseid märke, et päris selline hullus võiks Eestis lahti minna. Meie vastupanuvõime tundub olevat oluliselt tugevam ja tervemõistuslikkus tundub olevat rohkem säilinud kui tihti seal Läti pool," kommenteeris Mattson.

Ta ütles, et talle meenuvad Eestist mõned üksikud juhtumid, kus mõni üksik amet või üksik ametnik on kergelt segi pööranud ja hakanud ajakirjandust ründama.

"Ükskord oli situatsioon, kus üks politseiprefekt, teades, et Eesti Ekspressis oli mingi lõbumaja kuulutus 1990-ndatel, üritas kohale minnes tervet Eesti Ekspressi tiraaži konfiskeerida. Ja aastal 2007 sai Eesti Päevaleht keeleinspektsioonilt ettekirjutuse. Etteheide, et teil on veebis väga palju kirjavigu ja see oli lausa vormistatud ettekirjutusena, et homsest alates olete kohustatud järgima vabariigi valitsuses kinnitatud kirjakeele reegleid ja muu hulgas seati kahtluse alla üks pealkiri," meenutas Mattson.

Samost lisas, et eelpool nimetatud juhtum ei ole ainus kord, kui Lätis on ajakirjandusse riigi poolt sekkutud ning erinevaid trahve ja ettekirjutusi on tehtud lausa parlamendisaadikutele. Samost küsis, kuidas peaks Eesti Lätis toimuvaga suhestuma.

"Me peame väga tähelepanulikult jälgima, mis toimub nii Lätis kui ka Leedus, et neid hullusi, mis seal on toimunud nii ametkondade tasemel, kui ka neid hullusi, mis sellest tulenevalt võivad toimuda ühiskonnas, osata õigel ajal vältida," lausus Mattson.

"Nagu ma aru saan, siis Lätis sellise ebapatriootliku sõnakasutuse eest trahvimine on pälvinud mitte ainult rahulolematust, vaid ka sellist aplausi, et tulebki raisad paika panna ja me veel teile siin näitame. Kui juba sellised tendentsid liiguvad kusagilt üksikute ametiasutuste või ametnike peadest ühiskonda, siis see on juba väga ohtlik," rääkis  Mattson.

Mattsoni sõnul on teatud märke sarnasest suundumusest olnud näha ka Eesti ühiskonnas.

"Ma mõistan inimeste emotsionaalsust seoses sõja ja olukorraga Ukrainas ning mujal, aga üsna hirmutav on lugeda juhtkirju või mõjukate inimeste arvamusartikleid, et nüüd tulebki panna raiskadele nii, et tolm lendab. Sellelaadne meeleolu levimine ühiskonnas, kus juba eos mistahes ametliku vooga mitte kokku minev mõtteviis saab kohe maha tambitud ja ära sildistatud. See on hirmus ohtlik kogu selle asja juures," lausus Mattson.

Mattson tõi välja, et tavaliselt on just kriisiajad need, kus üritatakse hiilivalt just taolisi asju survestada ja seda piiri järjest nihutada. "Üheltpoolt on ametivõimudel teatud asju mugavam teha seletades kõike kogu aeg kriisiolukorraga ja teiseltpoolt ärkavad ühiskonnas need tumedad pooled inimestes, mis tavaolukorras ei tule võib-olla niivõrd esile. Ja lõpptulemus võib olla äärmiselt kurb," ütles Mattson.

Samost tõi näite sellest, kuidas Lätist on sellised hoiakud ja poliitika Eestisse levinud. Kui Venemaa Ukraina vastu eelmisel aastal täiemõõdulist sõda alustas, siis oli Kremli meediakanalite suhtes kujunenud Lätis, Leedus ja Eestis erinev hoiak.

"Lätis ja Leedus oli neid kanaleid juba suletud, Eestis oli hoiak, et inimesed ise peaksid saama oma valikuid teha ja aru saama, kas nad vaatavad vaba ajakirjandust või propagandat. Kohe pärast eelmise aasta 24. veebruari sulgesid Läti ja Leedu juurdepääsu Vene kanalitele, viidates Kremli propagandale ning Eesti tuli kohe järele," meenutas Samost.

Samost viitas, et Lätis on olnud juhtumeid, kus inimesi, kes on ikkagi leidnud võimaluse kodus neidsamu keelatud kanaleid vaadata, on jälitatud ja karistatud.

Mattsoni sõnul oleks taoliste tendentside Eestisse liikumine väga halb ja ohtlik. "Minu meelest on kahetsusväärne, et me tihtipeale allume sellele n-ö karjasurvele," sõnas ta.

"See on kahe otsaga asi. Paljud on öelnud, et me niimoodi siin siiski vähendame Vene propaganda mõju. Mina olen seisukohal, et selleks, et üldse tekiks selleks mingid eeldused, et inimesed iseseisvalt mõtleksid, peab meil olema võimalus vaadata erinevaid vaatepunkte, nendega siis kas nõustuda või mitte nõustuda, aga meil peab olema see võimalus olemas," rääkis Mattson.

"Eesti puhul väga mitmete erinevate otsuste ja hoiakute kujundamisel peaksime suutma mõelda ennast väga teiste riikide rahvaste vaatesse. Ehk siis me peaksime suutma üht või teist asja vaadata ameeriklase pilgu läbi, prantslase pilgu läbi, venelase pilgu läbi, hiinlase pilgu läbi, iraanlase pilgu läbi jne. Siis saavad paljud asjad selgemaks ja me suudame iseenda positsiooni selgemalt ja arusaadavamalt kujundada," ütles Mattson.

Justiitsministeeriumi eelnõu järgi muudetakse igasugune vaenu õhutamine usulise kuuluvuse, seksuaalse sättumuse või soo põhjal väärteona karistatavast kuriteona karistatavaks.

Mattsoni sõnul võetakse see seadus mingil kujul ilmselt vastu, sest vastasel juhul ähvardavad Eestit Brüsselist trahvid.

Mattson meenutas, et Euroopa raamotsus vaenukõne seaduse kohta võeti vastu aastal 2008, mis tähendab, et Eesti on suutnud 15 aastat selle teemaga venitada. Tema sõnul ei ole Eestis kuni praeguse ajani olnud sellega seoses ka väga aktiivset diskussiooni.

"Minu enda hoiak on see, et kui on võimalik midagi mitte reguleerida, siis tuleks see jätta reguleerimata ja öelda, et me tegeleme sellega siis, kui see probleem meil tekib," lausus Mattson.

Mattsoni hinnangul oleks hea, kui seaduse vastuvõtmisega saaks veelgi kauem venitada või võtta väga kitsas sõnastuses see seadus vastu ning öelda Euroopa Komisjonile, et tegemist on Eesti tõlgendusega Euroopa Liidu raamotsusest.

Mattsoni sõnul ei peaks Eesti ja valitsus püüdma olla iga hinna eest Brüsseli meele järele.

"Meie tegevus ühiskonnas peaks olema suunatud sellele, et me ei tooda järjest mingeid käskusid, keeldusid, regulatsioone, trahve ja kõike muud. Kogu meie tegevus peaks olema suunatud sellele, et ühiskond toimiks kokkulepete, läbirääkimiste ja üksteisega normaalse suhtlemise pinnalt," rääkis Mattson.