Tööandjad ja ametiühingud jõudsid alampalga tõusus kokkuleppele

Ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kokkuleppe järgi tõuseb Eestis alampalk 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast.
Kokkuleppe järgi tõuseks alampalk tänavuselt 39 protsendilt järgmisel aastal 42,5 protsendini keskmisest palgast; aastaks 2025 45 protsendini, aastaks 2026 47,5 protsendini ja aastaks 2027 50 protsendini, ütles ERR-ile ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel.
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas lausus, et paika pandi ka maksimaalne alampalga tõus aastas, milleks on 16 protsenti. "Panime sellise lae (kasvule) peale igaks juhuks. Et võtta riske maha ja kuulujutte, et alampalk hakkab kasvama 20–30 protsenti aastas, mis ei ole vastuvõetav," ütles ta.
Alampalga tõus aastaks 2027 60 protsendini mediaanpalgast on sisse kirjutatud koalitsioonileppesse ning see on olnud üks sotsiaaldemokraatide peamisi lubadusi. Läbirääkimistega asendati 60 protsenti mediaanpalgast 50 protsendiga keskmisest palgast.
Toomel ütles, et selle asenduse põhjus oli puhtalt tehniline. "Keskmist palka on lihtsam jälgida, seda prognoosivad rahandusministeerium, Eesti Pank. Mediaaniga on palju keerulisem, seda ei oska me prognoosida. Ja kui me arvutused tagasi tegime, siis tuli välja, et seal suurt vahet ei ole ka," märkis ta.
Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad tööturu osapooled – Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit – kokku iga aasta sügisel. Selleks võetakse aluseks värskeim majandusprognoos ehk arvestatakse ettevõtluse hetkeseisu ja väljavaateid ning tööturu arengut.
Toomeli sõnul tuleb see vaatamata üldisele kokkuleppele nii ka tänavu sügisel. "Milline saab olema täpne järgmise aasta miinimumpalk, selgub sügisel, aga kindlus on (kokkuleppega) olemas, et madalamad palgad liiguvad kiiremini kui keskmine palk," lausus ta.
Aas ütles, et täpse alampalga kokkulepe jääb ikkagi tööandjate ja ametiühingute teha ka edaspidi.
"Täna me leppisime kokku nelja-aastase raami ja metoodika. Sügisel, kui Eesti Pank teeb prognoosi, siis me lepime kokku, mitu protsenti alampalk tõuseb ja see jääb tööandjate ja ametiühingute kokkuleppeks," lausus Aas.
Majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo ütles, et igaks juhuks on kokku lepitud ka see, et kui majanduses on olulisi tagasilööke, siis hinnatakse kokkuleppes seatud eesmärgid ümber. "Sinna on mõõdikud sisse programmeeritud, et me majandust uppi ei lööks," lausus ta.
Tänavune alampalk on 725 eurot, mis on veidi alla 40 protsendi keskmisest palgast.
Aasa sõnul tähendab kokkulepe, et alampalk tõuseb järgmistel aastatel üsna kiiresti. "Aga arvestades inflatsiooni ja tööjõupuudust on ettevõtjad ja tööandjad arvestanud, et palgasurve jätkub ja madala lisandväärtustega odavat tööd Eestis enam teha ei tasu. /.../ On teatud ohud: see annab hoogu inflatsioonile; on risk, et osa töökohti kaob ja on ümbrikupalga ja varimajanduse risk," lausus ta.
Toomel märkis, et järgmiste aastate eesmärk on ka reaalpalga tõus, sest vaatamata üsna kiirele palkade kasvule sööb vähemalt praegu inflatsioon palgakasvu ära. Eesmärgiks on tema sõnul see, et alampalk tõuseks kiiremini kui keskmine palk.
Läbirääkimised alampalga järkjärgulise tõstmise üle algasid 10. mail.
Toimetaja: Veronika Uibo, Marko Tooming