Ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kokkuleppe järgi tõuseb Eestis alampalk 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Prognooside järgi peaks alampalk selleks ajaks tõusma umbes 1100 euroni.

Kuigi sotsiaaldemokraadid nõudsid valitsusläbirääkimistel alampalga tõusmist 1200 euro juurde, ei ole ka saavutatud kokkulepe Läänemetsa sõnul pettumus.

"See põhimõte on kõige tähtsam, et pool keskmisest palgast või 60 protsenti mediaanpalgast. Vahet ei ole. See puudutab ligi 100 000 inimest. Ja kui me räägime sellest, et su aastane palgatõus saab olema 13 või 16 protsenti, siis ma arvan, et see on päris korralik palgatõus," sõnas ta.

Läänemetsa sõnul oleks sotsiaaldemokraatideta tulnud palgakokkulepe väiksem.

"Ma arvan, et kui sotsiaaldemokraadid valitsuses ei oleks ja koalitsioonilepingus seda ei oleks ja see poleks seotud muude valitsuse tegevustega, siis oleks see kokkulepe tulnud sügisel, võib-olla mitte nelja aasta peale ja oluliselt väiksem. Aga see on väga põhimõtteline muutus, et meil tulevikus on alampalk mitte väiksem kui pool keskmisest palgast," ütles ta.

Läänemets tunnistas, et on ettevõtteid, kellel on raskem alampalga tõusuga hakkama saada. Samas tuleb riik tema sõnul appi.

"Ei tasu ära unustada, et me oleme kokku leppinud ka selles, et Euroopa Liidu vahendeid ettevõtluse arenguks suuname maapiirkondadesse vähemalt 320 miljonit eurot järgnevate aastate jooksul ja sellel on oluliselt suurem positiivne mõju," selgitas ta.

"320 miljonit me oleme kokku leppinud, tegelikult me räägime ju oluliselt suurematest summadest, mis võivad maapiirkondadesse minna. Selles mõttes see on tavapärane protseduur ja seekord see valitsus lihtsalt pöörab rohkem tähelepanu maapiirkondadele ka," ütles ta.

Läänemetsa sõnul on tähtis, et maksumuudatused ei tooks juurde inimesi, kes toetustest peavad elama. "Tähtis on palgatõus, alampalga tõus, et meil poleks nii palju inimesi, kes vajavad riigi poolt toetusi," ütles minister.