Kevadel leppisid tööandjad, ametiühingud ja valitsus kokku, et 2027. aastaks kerkib miinimumpalk 50 protsendini keskmisest palgast. Paberile pandi ka kasvutempo ning tuleval aastal peaks alampalk kerkima pisut enam kui 100 euro võrra. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas rääkis kolmapäeval, et kuna sel aastal on majandus languses, peaks järgmise aasta sihi pisut allapoole tooma.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht, siseminister Lauri Läänemets meenutas, et kolmepoolselt kokkulepitud alampalga kasvukõver oli sotside jaoks muu hulgas maksuküüru kaotamise tingimuseks.

"Tööandjad tegid veel ühe kokkuleppe. Nad tegid selle kokkuleppe valitsusega, kui valitsuskoalitsiooni tehti," rääkis Läänemets. "Riigikogu on teinud tööandjate antud sõna järgi otsuseid. Need otsused oleks olnud osad olemata või teistsugused."

Arto Aas lubas, et 2027. aastaks võetud sihti ei muudeta ja kui järgmisel aastal kerkiks alampalk vähem, siis edaspidi oleks palgatõus järsem.

"Eesti vabariigi viimase 30 aasta jooksul on kaks korda sellist palgakokkulepet tehtud ja kaks korda on tööandjad selle lahti võtnud. Ja lõpuks eesmärke pole saavutatud," ütles Läänemets seepeale.

Ta meenutas, et kevadel pakkusid sotsiaaldemokraadid kahte võimalust: kas alampalga tõusu otsustab valitsus või lepitakse see kokku koos tööandjate ja ametiühingutega. Peale jäi teine variant. "Kui see ei tööta, siis on võimalik ka valitsusel seda teha," sõnas Läänemets. "Tahaks loota, et seda ei juhtu."

Eesti 200 ja Reformierakond: valitsus ei lähe alampalka ette kirjutama

Eesti 200 juhatuse liige, välisminister Margus Tsahkna meenutas samuti kevadisi koalitsioonikõnelusi.

"Sotsiaaldemokraadid tahtsid visata prügikasti selle põhimõtte, et tööandjad ja töövõtjad lepivad alampalgas kokku ja valitsus on siin nii-öelda vahendaja rollis," rääkis Tsahkna. "Ja ma olen jätkuvalt väga selgel seisukohal, et valitsus ei lähe ütlema ettevõtjatele ega ka töötajatele, mis peab olema alampalga kokkulepe."

Ka Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et alampalk peab jääma tööandjate-töötajate kokkuleppeks. "See ei ole tegelikult valitsuse asi minna nokkima arutelu juures, et meil on ka mingisugune soov," sõnas Pevkur. "Sest puhtmajanduslikult vaadates ei saa minna tööturgu niimoodi reguleerima, et valitsus ütleb ette, mis on alampalk."

Tsahkna juhtis tähelepanu ka majanduse kehvale käekäigule. "Ka riik on andnud eeskuju ja me oleme ära külmutanud avaliku sektori palgatõusu. Erasektor ei ole kuidagi teistmoodi," ütles Tsahkna.

Läänemets tõdes seepeale, et teatud sektorites on raske, kuid teistes sektorites teenitakse suuri kasumeid. "Need sektorid, kus on halvasti, seal ei makstagi täna alampalka. Neis sektorites, kus alampalka makstakse, ei saa me rääkida nii suurest majanduslangusest," ütles Läänemets.

Kui alampalk siiski kevadel võetud sihi järgi ei tõuse, tuleks Läänemetsa hinnangul ümber vaadata valitsuse maksuotsused. "Ma ei kujuta ette, mis need uued lahendused on. Kas teha siis ettevõtetele suurem tulumaks. Või suurem tulumaks kui muidu võib-olla tuleks," pakkus Läänemets. "Ma ei tea, kas see on mõistlik."

Sikkut: alampalga jõuga tõstmises ei ole koalitsioonis kokkulepet

Läänemetsa erakonnakaaslane, terviseminister Riina Sikkut märkis, et tööandjate ja ametiühingute läbirääkimised algavad alles tuleval nädalal. Tema hinnangul tuleks poliitikutel ära oodata, kuhu kõnelused jõuavad.

"On selge poliitiline ootus, et tuleval aastal jõuaks alampalk 42,5 protsendini keskmisest palgast," ütles Sikkut ning lisas, et tema hinnangul võiks asjaosalised sellest kokkuleppest kinni pidada. "Ma arvan, et kui ei suudeta seda tempot hoida, siis valitsuse tasandil on põhjendatud arutada uuesti, et võib-olla peaks valitsus kehtestama alampalga."

Samas lisas Sikkut, et Reformierakonna ja Eesti 200 positsioon on sotside omast erinev. "Meil ei ole kokkulepet, et kui sotsiaalpartnerid seda kokku ei lepi, siis me kehtestame selle palga valitsusega," sõnas Sikkut.

Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab ütles, et tööandjatel ja ametiühingutel peaks laskma endal alampalgas kokku leppida. "On mõistetav ka see, et majanduses on läinud kehvemini kui see kevadel paistis," sõnas Aab. "Ja vägisi suruda peale kiirem palgatõus kui tööandjad ja ametiühingud suudavad kokku leppida, võib tähendada hoopis töötuksjäämist."