Infotehnoloogia- ja telekomfirmad andsid esimese kvartali majanduslangusse suurima panuse. Nii on see juba teist kvartalit järjest.

"IT-sektoris, info ja side tegevusalal toimub ka praegu selline väike rahunemine suurest buumist, mis meil paar aastat on olnud," sõnas LHV analüütik Kristo Aab.

1800 töötajaga Nortal kergitas möödunud aastal käivet peaaegu poole võrra. Nii tulud kui ka palgad selles sektoris on kasvanud oluliselt kiiremini kui riigis keskmiselt.

"Me näeme seda, et viimaste aastate tööjõukulude kasv on väga kõrge ja me eeldame ja ennustame, et sel aastal see normaliseerub ja on palju madalam. Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis ei ole realistlik, et Eesti tööjõukuludelt tõuseb mööda paljudest teistest Euroopa riikidest, keda me oleme varem oleme pidanud kalliteks riikideks," rääkis IT- ja telekomfirmade liidu president, Nortal Eesti juht Ats Albre.

IT-firmade mure on tuttav ka tööstusettevõtetele. Kiire hinna- ja palgakasv on muutnud Eesti tooted välisturgudel kallimaks, samas on meie ekspordipartnerite majandusolukord habras. Esimeses kvartalis langes eksport enam kui kümnendiku võrra. Peaaegu sama palju vähenesid ka eestlaste ostud. See kokku annabki meile majanduslanguse juba neljandat kvartalit järjest.

Eksperdid usuvad samas, et hullem on ilmselt möödas – teine kvartal tuleb veel vilets, kuid aasta teine pool parem.

"See, et meil majanduslanguse tempo on pigem nüüd aeglustunud – 3,2 protsenti võrreldes möödunud kvartalis nähtud üle neljaprotsendilise langusega –, viitab sellele, et me võib-olla oleme sellest põhjast läbi käinud või seal hetkel suunaga ülespoole juba," rääkis Aab.

Kuigi enamik olulisi majandusnäitajaid on selgelt punases, siis tööpuudus pole eriti kerkinud.

"Minu jaoks majandusteadlasena, kui tööturg on tasakaalus ehk tööpuudus on madal ja tööhõive on väga kõrge, siis mingist väga tõsisest majanduskriisist ei saa rääkida. See näitab, et ühtepidi on inimesed kohanenud kiire hinnatõusuga ja teistpidi on ettevõtted kohanenud selle olukorraga ja pole inimesi lahti lasknud," selgitas Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Aab ütles, et kui aasta teine pool toob ebameeldivaid üllatusi, võivad ka ettevõtted hakata kärpima.

"Kui me näeme Skandiaavias – Soomes, Rootsis – mingit majanduse halvenemist järgmistel kuudel või kvartalitel, siis kindlasti meie tööstus on nende riikidega nii palju seotud, et kuna sinna ekspordime palju oma toodangut, siis ühel hetkel ei ole enam mõistlik neid inimesi poolmuidu olukorras palgal hoida, vaid tuleb hakata ka seal kokku hoidma," selgitas Aab.