Lääneranna vald otsib kohtust õigust koole sulgeda
Lääneranna valla plaan kohalikku koolivõrku kokku tõmmata sai tagasilöögi, kui kohus andis sulgemisotsuse saanud Metsküla ja Lõpe koolile ning neljaklassiliseks muudetavale Virtsu koolile esialgse õiguskaitse, kuid nüüd on vald omakorda Virtsut puudutava otsuse vaidlustanud ning plaanib sama teha ka Metsküla ja Lõpe kooli osas.
Lääneranna vallavolikogu otsustas tänavu 24. märtsil, et sügisest suletakse Metsküla ja Lõpe kool, Virtsu kool muutub põhikoolist neljaklassiliseks ning Varbla ja Koonga kool muutuvad 2024. aasta sügisest kuueklassiliseks. Otsustele vastu seisvad kohalikud lapsevanemad pöördusid Tallinna halduskohtusse ning nii Lõpe, Virtsu kui ka Metsküla kool said kohtus esialgse õiguskaitse.
Lääneranna vald ei jäänud samuti käed rüpes ootama. Vallavanem Ingvar Saare rääkis ERR-ile, et vald on esitanud Virtsu koolile esmase õiguskaitse andmise kohta vaidlusmääruskaebuse ning kavatseb vaidlustada ka Metsküla ja Lõpe koolile antud õiguskaitse. Selleks on aega 15 päeva pärast õiguskaitse andmise otsust.
"Lõpe osas on kohus öelnud, et seal on üks põhiküsimusi koolitransport, nii et võidakse ka esialgne õiguskaitse tühistada, kui suudame kohtule veenvalt põhjendada, et koolitransport saab kooliaasta alguseks lahendatud," ütles ta.
Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et Virtsu kooli osas võttis kohus kaebuse menetlusse 29. mail. Seisukohtade esitamise tähtaeg on selle nädala reedel ning pärast seda teeb kohus määruse.
"Kui esialgse õiguskaitse osas on määruskaebus esitatud, siis ringkonnakohus lahendab selle kiiremas korras, tähtaega selleks otseselt ei ole, kuid sellised vaidlustused lahendatakse esmajärjekorras," kinnitas ta ja lisas, et usutavasti kulub selleks paar nädalat.
Saare sõnul ei ole valla eesmärk kohtus käia, kuid otsused koolivõrgu korrastamiseks oleks pidanud tegema juba varem ning praeguseid koolide sulgemisi on samuti vähemalt kolm aastat arutatud, mistõttu kriitikaga kiirustamise osas ei saa nõus olla.
"Arvan, et me oleks varem või hiljem nende otsustega kohtus olnud, vaidlemise mõttes poleks suurt vahet olnud. Kogukondade soov on olnud suhteliselt resoluutne," tõdes vallavanem.
Ta lisas, et küsimus on ka riigi lähenemises, sest kui riik soovib mingeid erisusi, peab ta leidma raha ja andma selle konkreetse kooli pidamiseks, ehkki Saare ei pidanud seda kõige mõistlikumaks viisiks haridusvõrku korrastada.
Lõpe kooli lapsevanemate volitatud esindaja Liisa Surva ei olnud nõus väitega, et koolide sulgemist on juba mitu aastat arutatud, sest tema sõnul kaaluti Lõpe kooli puhul varasemalt võimalust sulgeda 7.-9. klass ja kooli sulgemise otsus vormistati esimest korda alles tänavu märtsi alguses, mil Lääneranna valla haridusvõrgu ümberkorraldamise eelnõu arvamuse saamiseks koolide hoolekogudele edastati.
Koolide üks võimalus sulgemise asemel edasi tegutseda oleks ka erakoolina jätkamine ning Lääneranna vald on teinud Metsküla kogukonnale selleks ettepaneku, olles valmis ka kooli hooned neile üle andma. Sellisel juhul toetaks ka vald neid seadusele vastavalt.
"Vähemalt need lapsevanemad, kellega vallal on suhtlus käinud, seda algatust omaks pole võtnud. Ikka on rõhutatud, et see peaks olema munitsipaalkool," lausus Saare.
Ta lisas, et kui suletavate koolide puhul rõhutakse kodulähedusele, siis Metskülas elab seitse sealse kooli õpilast, 14-le lapsele on aga lähim kool Lihula ja umbes sama kaugel Kõmsi.
"Peab ju olema mingi põhjus, miks lapsed ei lähe Lihulasse, vaid Metskülla, aga põhjus ongi see, et Lihula gümnaasiumi õpilaste pearaha arvelt ongi teisi koole ja seda koolivõrku ülal peetud. Tegelikult on see ebaõiglane Lihula gümnaasiumi suhtes," lausus vallajuht.
Valla saadetud kiri tekitas pahameelt
Virtsu ja Lõpe kooli lapsevanemaid pahandas Lääneranna valla hiljutine kiri, kus nad soovisid teavet, kuhu lapsed sügisel kooli lähevad. Virtsu kooli esindava vandeadvokaadi Allar Jõksi hinnangul võib seda tõlgendada lapsevanemate survestamisena uut kooli otsima.
Jõksi sõnul tähendab Tallinna halduskohtus 12. mail tehtud otsus, millega halduskohus peatas otsuse Virtsu kool neljaklassiliseks kärpida, et mitte ühtegi sammu selles suunas, mis viiks kooli sulgemiseni, ei tohi vald teha. Vald on tema hinnangul aga kohtumäärusesse väga lõdvalt suhtunud.
"Lääneranna vald on nõudnud lapsevanematelt pärast esialgse õiguskaitse andmist andmeid, kuhu nad viivad oma lapsed Virtsu koolist 1. septembril. Siin ei pea olema geenius, et aru saada, et tegemist on esialgse õiguskaitse määruse rikkumisega," sõnas ta.
Valla tegevus on vandeadvokaadi sõnul näide, kuidas omavalitsus soovib lapsevanemaid survestada või hirmutada, et nad ei julgeks või ei tahaks oma lapsi Virtsu kooli panna, vaid otsiksid uue kooli ja nii saavutaks vald oma eesmärgi kooli sulgemata.
"Seda võib teha, aga see pole tegelikult ilus", märkis ta. "Kohalikul võimul on ju lõputult rahalisi vahendeid, et vallaelanikega kohtus vaielda. Seetõttu pole ime, et vallal ei jätku raha kooli ülalpidamiseks, kui nad kulutavad raha kogukonnaga kohtus käimisele."
Jõks tegi Lääneranna vallale ametliku hoiatuse, et kui nad esialgse õiguskaitse määruse rikkumist ei lõpeta, siis pöördub ta valla trahvimiseks Tallinna halduskohtu poole. Rahatrahvi suurus on kuni 32 000 eurot. Teisipäeval oli tähtaeg, mil vald lubas rikkumise kõrvaldada.
Saare sõnul said Lõpe õpilaste vanemad teate siiski enne esialgse õiguskaitse saamist ehk selles ei olnud mingit rikkumist. Ka kohtute pressiesindaja kinnitas, et Lõpe kooli lapsevanematele saatis vald kirja enne kohtu esialgse õiguskaitse määruse teatavakstegemist ning kiri ei ole lapsevanematele kuidagi siduv.
Lõpe kooli esindaja sõnul edastati osale lapsevanemaist kiri pärast õiguskaitse määruse tegemist ning vald pole senini saatnud lapsevanematele selgitust ega vabandust segaduse tekitamise pärast. Samuti ei pidanud ta mõistlikuks seda, et valla esindaja vastas kohaliku ajalehe küsimusele, kas vald arvestab võimalusega, et sügisel jätkab Lõpe põhikool tegevust, eitavalt.
"Lõpe kooli lapsevanemate vaates ei ole eeltoodud valla käitumine kuigi korrektne," lausus Surva. "Vald peaks oma tegevuses olema näoga rahva poole ja oma väljaütlemistes korrektne. Tegemist on haldusorganiga, kellele on seaduses ettenähtud nõudmised, mida tuleb järgida ka siis, kui vald osaleb menetlusosalisena pooleliolevas kohtuvaidluses."
Virtsu kooli puhul läks Saare sõnul tõesti välja ekslik teade.
"See ei olnud mõeldud kuidagi lapsevanemate survestamiseks. Allar Jõks juhtis sellele tähelepanu ja saatsime täiendava selgituse Virtsu lapsevanematele välja, et tegemist on lihtsalt info küsimisega juhuks, kui tõepoolest Virtsu kooli puudutava otsuse osas ringkonnakohus meie määruskaebuse rahuldab ehk ei rakenda esialgset õiguskaitset. Siis oleks meil olemas teadmine, kuhu kooli lapsed alternatiivse valikuna lähevad," selgitas vallavanem.
Jõks rõhutas, et Lääneranna valla esitatud määruskaebus Virtsu koolile antud esialgse õiguskaitse määrusele ei peata selle toimet ehk ei võtnud esialgset õiguskaitset ära, ehkki vallajuhid üritasid seda teisiti serveerida.
Ta ei pidanud tõenäoliseks, et kohus valla määruskaebuse rahuldab, sest tema hinnangul oli halduskohtu määrus väga hästi põhjendatud. Kui aga ringkonnakohus peaks siiski otsustama esialgse õiguskaitse tühistada, läheb haridusvõrgu ümberkorraldamine edasi nii, nagu vallavolikogu otsus ette näeb ehk 1. septembril jätkaks Virtsu kool neljaklassilisena.
Anneli Vilu kinnitas samuti, et kui esialgse õiguskaitse määrus tühistatakse ja see määrus jõustub, siis kehtib Lääneranna valla otsus ning kohtumenetluse ajal neil otsuse elluviimiseks piirangut ei ole.
Kohtusse on pöördunud ka Koonga ja Varbla kooli esindajad, kuid nemad esialgset õiguskaitset ei taotle, sest nende koolide muutmine kuueklassiliseks peaks jõustuma alles järgmisel aastal.