Kuusk kirjeldas, kuidas tavaliselt rünnak pealinnale välja näeb. "Öösel hakkavad droonid ja raketid kuskilt suunast tulema. Kas Kaspia mere kohalt tiibraketid või tulevad Valgevenest droonid või ka Krimmist. Kella kahe paiku tuleb õhuhäire ja siis on veel aega enne kui nad kohale jõuavad. Seejärel hakkab tööle õhutõrje, et neid maha võtta," sõnas Kuusk.

"Eile lõuna paiku tuli samamoodi Kiievisse, et tuli õhuhäire. Siis tavaliselt on umbes kaheksa minutit enne kui raketid kohale jõuavad. Eile seda aega ei olnud, läks kohe paugutamiseks. Saatkonna rõdu pealt oli rakett näha. Ega ma väga neid vahtima ei jäänud, liikusin ikka üsna kiiresti keldrisse ära," rääkis Kuusk.

"Eks nad on üritanud õhutõrjet tabada ja olulisemaid punkte, võimalik, et ka valitsuskvartalit. Aga see on maha võetud. Aga raketid ja droonid tulevad madalalt, nii et kui õhutõrje ka pihta saab, siis need rusud samuti kukkudes ohvreid toonud," ütles ta veel.

Kuuse sõnul on viimase kuu jooksul käivitunud justkui teistmoodi taktika. "Maikuus on toimunud 17 rünnakut, enamus neist öösel. Sa harjud sireeniga ära, aga plahvatustega su pea kohal mitte. Ja ei peagi ära harjuma. See on ohtlik," lausus suursaadik.

Kuusk rääkis, et tänu läänest saadud õhutõrjele on Kiievis püsti kümned, kui mitte sajad objektid. "Ilma selleta oleks see pilt hoopis teistsugune," sõnas Kuusk.

Rääkides võimalikust Ukraina vastupealetungi algusest, ütles Kuusk, et selle päriselt täpset alguspäeva on raske pakkuda.

"Ukrainlased on viimastel kuudel pannud brigaade valmis ja teinud ka ettevalmistustööd. Enne suurt pealetungi on ju vaja sõjateatrit ette valmistada. Kui vaadata päevaseid statistikaid – suurtükid, õhutõrje, juhtimispunktid, milleks nüüd kuluvad väga hästi ära brittidelt saadud tiibraketid - siis kõiki neid on sihitud, on pihta saadud ja seda on vaja järgmise vastupealetungi edukaks läbi viimiseks," ütles Kuusk.