Analüütik: majanduslanguse pluss võib olla hinnatõusu kiirem pidurdumine

Analüütikud juhivad tähelepanu sellele, et viimastel aastatel Eesti majandust vedanud info- ja sidesektor läks selle aasta esimesess kvartalis langusesse ja põhjuseks võib olla teiste sektorite investeeringute kokkutõmbamine. Majanduslanguse ja sisetarbimise kokkuvajumise ainus pluss võiks olla hinnatõusu kiirem pidurdumine.

Statistikaameti värske info kohaselt langes Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2 protsenti ning eratarbimine oli languses kolmandat kvartalit järjest.

LHV analüütik Kristo Aab rääkis ERR-ile, et möödunud aastatel eristas Eestit see, et tulime koroonapandeemiast üsna valutult läbi ja käisime 2021. aastal ära tipus, mis oli üks kõrgemaid Euroopas. Seega tuleb majandustsükli mõttes ka kukkumine veidi kõrgemalt.

"Oleme ühest küljest hästi paindlik majandus, reageerime kõigele hästi kiiresti ja kui see on positiivsetes toonides, on see väga hea ja tervitatav. Aga teisest küljest tulebki arvestada, et kui midagi läheb kehvemini, on samamoodi need numbrid meil natuke sügavamalt miinuses kui mujal," lausus analüütik.

Viimastel aastatel on Eesti majandust vedanud info ja side tegevusala, kuid esimeses kvartalis toimus sealgi langus. Aab märkis, et ühest küljest on tegevusalal toimunud mingi rahunemine ja korrektsioon, sest möödunud aastate kasv on olnud järsk, aga teisest küljest pakub info ja side tegevusala päris palju teenuseid muudele majandusvaldkondadele tugiteenusena.

"Võib-olla kui mujal äri nii hästi ei lähe ja tõmmatakse investeeringuid kokku /.../ siis ei ole ka tugiteenustele nii palju tellimusi. Ka see võib olla osaliselt praeguse IT-sektori languse taga," sõnas ta.

Sisetarbimise languse kohta märkis analüütik, et see moodustab kogu Eesti sisemajanduse toodangust ligikaudu poole ehk kui sellel sektoril läheb halvasti, ei ole ka üldiselt midagi head oodata. Kukkumine tuleb tema sõnul taas kõrgelt tasemelt, sest 2021. aastal koroonast taastudes, kui taustal toimus ka pensionireform, läks Eesti tarbimise trendist päris kõrgele ette ära ja nüüd oleme pigem trendi juurde tagasi tulnud.

Planeeritavate maksutõusude mõju sisetarbimisele pidas LHV analüütik väiksemaks kui arvatakse, sest viimastel aastatel oleme elanud paarikümneprotsendilises inflatsioonis ning tõusnud on nii laenuintressid kui energiaarved, mistõttu ei ole stabiilne paariprotsendiline tõus midagi ületamatut.

Küsimusele, kas meie kehvem majanduskasv ja sisetarbimise kokkutõmbumine võiks ohjeldada ka hinnatõususurvet ehk olla selle juures positiivne aspekt, vastas Aab, et teoreetiline eesmärk rahapoliitika karmistamise ja intressitõusude juures ongi hinnakasvu ohjeldada.

"Kuna Eestis on majandus väga kohanemisvõimeline ja meie majanduse indikaatorid liiguvad suurema amplituudiga kui suurtes majandustes, on tõsi, et hinnakasv hüppas üles ja teistest kõrgemale, aga on lootus, et kui majanduses on kehvemad ajad, tuleb see ka teistest kiiremini alla. Sellist positiivset efekti võib tõesti kõige selle juures näha," lausus Aab.

Eesti Panga ökonomist pidas langust ootamatult väikseks

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2-protsendiline majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik.

"Suure osa tegevusalade lisandväärtus püsivhindades siiski kahanes ja see näitab, et majanduslangus on laiapõhjaline. Languses oli ka viimastel aastatel Eesti majandust vedanud info- ja sidesektori lisandväärtus. Kui mullu pidurdasid majandust kiirelt kasvanud energiahinnad ja Venemaa algatatud sõja survel muutunud tarneahelad, siis nüüdseks on tõenäoliselt suurenenud ka rahapoliitika roll, mis püüab piirata hinnakasvu," tõi ta välja.

Oja lisas, et varasemate analüüside põhjal mõjutab rahapoliitika Eestit lisaks tavapärasele sisenõudluse nõrgenemisele ka ekspordi kaudu – saame osa ka sellest, kui teiste riikide nõudlus kõrgemate intressimäärade tingimustes kannatab.

Vaatamata langusele iseloomustab Eesti majandust keskpanga ökonomisti sõnul siiski endiselt tugev sisemaine hinnasurve, mis seab ohtu edasise kasvuvõime. Kui mullust hinnatõusu seostati peamiselt väliste teguritega, siis esimeses kvartalis kallinesid nii eksportkaubad kui ka sisetarbimine rohkem kui import. See näitabki, et hinnatõusu taga on nüüd peamiselt sisetegurid.

"Energiasektor oli üks suuremaid SKP kasvu mõjutajaid. Langust sellel tegevusalal selgitab osaliselt energia kokkuhoid talvel, kuid üldine energia odavnemine mängib ka rolli," tõdes Oja. "Energia odavnemine tähendab ühtlasi ka kohaliku energiasektori konkurentsivõime nõrgenemist, kuna põlevkivielektri tootmise kasumlikkus on seotud gaasi hinnaga. Esimeses kvartalis vähenesid Eestis elektritootmine ja eksport enam kui elektritarbimine."

Oja märkis, et välisriikide prognoosid ootavad üldjoontes väliskeskkonna järkjärgulist tugevnemist ja see peaks aitama kasvule ka Eesti ekspordi. Samas on ettevõtete ootused vähemalt lähikuude suhtes siiski pigem pessimistlikud.

Kuna tööstussektoris oli kuises võrdluses suurim langus mullu suvel, võiks tema sõnul majanduskasvu tunduvat paranemist näha aastavõrdluses kolmandas kvartalis, kuid seda juhul, kui majandust ei taba uued šokid.

Toimetaja: Karin Koppel, Indrek Kiisler

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: