"See kõik on õige, aga mitte ainult Seeder, vaid viimase kümne aasta kõigi erakondade juhid ja tähtsamad poliitikud, justiitsministrid ja nii edasi peavad peeglisse vaatama. Asjaolu, et erakondadele lähedal seisvad või erakondade poolt lausa kaudselt moodustatud ühingud, seltsid, mõttekojad ja nii edasi on ebapiisavalt reguleeritud - see on kõigi poliitikute ühine tegemata töö," ütles Tarand ERR-ile.

Tema sõnul on erakonnaseaduses sidusorganisatsiooni mõiste olemas, aga see on jäetud sisustamata. "Seetõttu ütlevad erakonnad, et neil ei olegi sidusorganisatsioone ja seepärast ei saa neid allutada ka praegusele järelevalve korral korrale," lisas ta.

Seeder viitas kolmapäeval Eesti Ekspressis avaldatud artiklile selle kohta, kuidas Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) tegutses valimiste eel Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna edu nimel ning ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vaadetega sageli haakuva Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tegevusele. "Kõik nad mõjutavad poliitikat, aga samas erakondade reeglid nendele ei laiene – olgu see rahastamine või muu tegevus. Nii et see on mõtlemise koht, kuidas Eestis poliitikat kujundatakse," rääkis Seeder kolmapäeval "Esimeses stuudios".

Tarand tõi teemaga seoses esile ka erakondade noortekogud, mis ei ole erakonnad, ega ka sidusorganisatsioonid, aga mis sisuliselt teevad parteitööd. Ta meenutas ka rohkem kui kümme aastat tagasi arutatud ideed luua iga erakonna juurde maailmavaate sihtasutus, mille kaudu oleks saanud riigieelarvest erakondade ja nende maailmavaadete propageerimiseks lisaraha hankida.

ERJK aseesimees ütles samas, et oleks "väga ettevaatlik" selliste regulatsioonidega liiale mineku suhtes. "Küsimus ei ole siin ainult liberaalide SALK-as või konservatiivide SAPTK-s - eks igaühel võib neid olla. Aga kuidas neid keelata, mismoodi neid mingile riiklikule järelevalvele allutada, kui tegemist on kodanike vabatahtlike ühendustega, millel ei ole pretensiooni tungida parteide mängumaale selles mõttes, et osaleda, valimisprotsessides ja võimu teostama pääseda? Miks teatud tüüpi kodanikualgatust erireeglitega piirata ja mingit teist mitte?" küsis ta.

"Vabade inimeste riik ei peaks nagu liiga palju kontrollima ja piirama," leidis ta. Tarandi sõnul on parteid kokku leppinud selles, et nendele peab kuuluma võimumonopol ja kõik teised, kes tahaksid poliitilisel väljal tegutseda, et neid tuleks sealt kuidagi tõrjuda.

"Ja loomulikult teine moment on siis see, et leidlikumad ja nutikamad ei tohi saada eeliseid, siis hakkavad teised vinguma, et seda tuleks keelata, seda tuleks piirata. Ütleme nii, et oma oskamatusel on tagajärjed - tehke ka, kui oskate. Vaba, aus ja piiranguteta konkurents oleks kõige parem variant ikkagi nüüd ja tulevikus.," rõhutas ta.

Selgust võiks tuua erakonnaseaduse muutmine

Tarandi sõnul tuleks teemat arutada erakonnaseaduse muudatuste raames, mille valitsus ja justiitsminister võiks riigikogule esitada.

"Seda on väga kaua tehtud ja see teema on liikunud väga vaevaliselt, aga kui see lõpuks parlamenti jõuab, siis parlament on see koht, kus see kokku leppida, arutada, kas lisaks erakondadele vajavad mingit eriregulatsiooni ka veel mingid sihtasutused ja mittetulundusühingud või siis mitte. Ja mis saab nendest sidusorganisatsioonidest, mis on seaduses nimetatud, aga niisugusel viisil, et seda paragrahvi mingil viisil rakendada ei saa ega selle rakendamise üle järele valvata," rääkis ta.

"Lõppude lõpuks ei ole ka praegu ju mingisugust takistust pidada näiteks mingit analüüsi osakonda või mõttekoda erakonna sees ja maksta erakonna tuludest nendele isikutele palka ja võtta erakonna kontole vastu annetused, mis selleks analüüsitegevuseks kulub," märkis ta.

"Aga see on küll oluline, et kui erakondadel juba laieneb eriregulatsioon, et nad ei ole tavalised ühingud, nendel on teistsugused õigused ja teistsuguseid kohustuseks - et siis seal peab olema kõik selge ja kuna raha toodab võimu, siis eriti rahastamise poolne küsimus peab olema selge ja kodanike poolt kogu aeg kontrollitav," tõdes Tarand.  

Riigiehituse küsimused avalikkust ei huvita

Tarand rõhutas, et riigiehituse ja demokraatia küsimusi tuleks pidevalt tähelepanu alla hoida, kuid erakonnad ei ole sellest huvitatud.

"Sellega on ju meie rahvaesindustel ja valitsustel olnud raskusi juba pikki aastaid. Seal on sees omakasu moment ja egoism domineerib selle üle, mis oleks üldine kasu," märkis ta.

Tema sõnul puudutab see nii valimisseadusi kui riigikogu töökorraldust, töö ja kodukorra seadust, samas ka erakonnaseadust ja tervet hulka muid kohti, kus grupihuvi ja omakasu tõttu ei suud erakonnad üldist lahendust leida ning see takerdub ja jääb seisma.

"See ei ole muidugi demokraatia arengule sugugi kasulik, sest mõni asi jääb lihtsalt ajast maha või ajale jalgu. Aga no ei saa teha sellepärast, et ei suudeta kokku leppida. Ütlevad, et ei ole poliitilist tahet arutelu algatamiseks. Nii on aastaid juttu olnud," nentis ta.

"Probleem ongi selles, et erakondade enda hinnangul ei ole riigiehituslikud küsimused valijatele atraktiivsed ja selle tõttu on mõttetu nende peale oma aega kulutada ja ressurssi raisata kuni status quo on enam-vähem talutav. Et kes ees see sees ja peaasi, et mingeid uusi tulijaid ei tuleks elu segama," rääkis ta.