Viimastel riigikogu valimistel kõiki liberaalseid erakondi nõustanud sihtasutuse Liberaalne Kodanik ehk SALK juht Tarmo Jüristo ütles, et vajadus seda valdkonda reguleerida on tekkinud ammu.

"Sellised organisatsioonid, sihtasutused ja MTÜ-d nagu meie SALK-iga oleme, kes püüavad otseselt poliitikat mõjutada ja sekkuda, nende rahastamine kindlasti peaks olema läbipaistev. Ma arvan, et see on päriselt julgeoleku küsimus. /.../ Meil on omad tegevuseesmärgid, maailmavaatelised eesmärgid ja nende suunas me töötame ja kui läheb hästi, siis loodetavalt lähevad asjad selles suunas, kuhu me töötame. Aga meil ei ole ühtegi klienti, me ei ole kunagi andmeid müünud, me töötame ainult annetusest," rääkis Jüristo.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglad, kes valiti EKRE ridades riigikogu koosseisu, ütles, et deklareerida võiks suuremaid annetusi.

"Kui tahetakse välistada näiteks välismaiseid mõjusid, siis ma arvan, et oleks mõistlik, kui peaks deklareerima, kas on saadud välismaalt mingi rahastust," ütles Vooglaid.

Konkreetne erakonnaseaduse muudatus töötati välja reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri valitsemise ajal. Kuid temale järgnenud justiitsminister Lea Danilson-Järg Isamaast leidis, et teema pole prioriteetne, ütles Jüristo

"Sellest oli vastu eelmisi valimisi väike tüli tulemas isegi, kus Ismaa blokeeris seda muutust. Mul on väga hea meel näha, et Isamaa on selle prioriteedi üles leidnud," ütles Jüristo.

Kolmapäeval ütles Isamaa juht Helir Valdor-Seeder saates "Esimene stuudio", et selliste organisatsioonide tegevust võiks reguleerida. Seadusemuudatus tähendaks, et erakond oleks kohustatud kord kvartalis teavitama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni oma sidusorganisatsioonidest.

"Komisjonil tekib õigus põhjendatud vajadusel küsida kolmandatelt isikutelt dokumente, infot. Kõike seda, mida me praegu küsida võime, aga meile vastata ei tule ja seda on ka mitmed isikuid kui ka organisatsioonid kasutanud, et teil ei ole õigust meie käest saada infot ja me ei anna seda infot," kommenteeris ERJK juht Liisa Oviir.

"See erakondade rahastamise järelevalve komisjon tuleks üldse laiali saata. Tegemist on värdmoodustisega, mis koosneb osaliselt erakondade esindajatest, ta ei ole ka nagu riigiorgan selles mõttes. Ja kõik need funktsioonid, mida on vajalik täita, saaks väga edukalt üle anda riigikontrollile, mis on päriselt riigiorgan," sõnas Vooglaid.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et valitsus läheb selle seaduseelnõu menetlemisega kindlasti edasi. Kuid kõige keerulisem ongi tema sõnul tõmmata piir, kes järelevalve alla kuuluks.

"Seesama kõige keerulisem küsimus, mis vajab arutamist, ongi need võimalikud sidusorganisatsioonid või võimalikud ühendused, mis sekkuvad poliitikasse – kuidas siis seda reguleerida, et pärast kõik sinna alla läheks ja teistpidi, et me kodanikuühiskonda üle kontrollima ei hakka," rääkis Läänemets.