Brasiilia vasakpoolse presidendi Luiz Inácio Lula da Silva välispoliitiline nõunik Celso Amorim ütles Briti lehele The Financial Times, et lääneriigid peaksid Vene presidendi Vladimir Putini julgeolekumuresid arvesse võtma ning vältima Versailles' rahuleppe stiilis rahu Ukrainas. "Mulle meenub olukord Saksamaal peale esimest maailmasõda. Eesmärk oli Saksamaad Versailles' [rahuleppega] nõrgendada ja me teame, et kuhu see välja viis," hoiatas Amorim.

Esimene maailmasõda lõppes Prantsusmaal Versailles's peetud rahukonverentsil, mille käigus kehtestati Saksamaale karmid tingimused. Saksamaal tuli lõpuks võimule Adolf Hitler ja natsid, kes algatasid Teise maailmasõja.

Celso Amorimi sõnul riskivad lääneriigid Moskva suhtes vaenuliku positsiooni võtmisega laiema konflikti esilekutsumisega. Nõuniku sõnul ei taha Brasiilia kolmandat maailmasõda ning isegi kui see ei juhtu, siis ei taha me uut külma sõda. "Kõikide piirkonnas olevate riikide muresid tuleb arvesse võtta, kui rahu tahta. Ainus alternatiiv on totaalne sõjaline võit Venemaa vastu. Kas sa tead, mis tuleb peale seda? Ma ei tea," ütles Amorimi. Celso Amorim oli Lula esimese kahe ametiaja jooksul Brasiilia välisminister.

Kuigi Brasiilia valitsus on ametlikult mõistnud Venemaa täieulatusliku kallaletungi Ukrainale hukka, on riiki süüdistatud venemeelses neutraalsuses. Lula on korduvalt väitnud, et Kiiev on koos Moskvaga puhkenud sõja eest võrdselt vastutav ning on süüdistanud Washingtoni vägivalla õhutamises. Venemaa välisminister Sergei Lavrov käis eelmisel kuul Brasiilia pealinnas Brasílias.

Celso Amorim kordas The Financial Timesile Venemaa enda korratud jutupunkte, mille kohaselt on NATO Venemaa ümber piiranud. "Me ei saa hinnata praegust olukorda viimase pooleteise aasta pealt. See on aastakümnete jooksul tekkinud olukord. [Venemaal] on mured, mida tuleb arvesse võtta. See pole Ukraina viga. Ukraina on siin ohver, külma sõja jäänukite ohver," sõnas Amorim.

President Lula: Lääs on Ukraina relvastamisega sõda õhutanud

Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva on alates jaanuaris alanud kolmanda ametiaja jooksul püüdnud tuua Brasiiliat taas rohkem rahvusvahelisele areenile blokkidega mitteliitunud demokraatliku riigina. Lula on avalikult toetanud ideed luua rahuklubi riikidest, kes peaks arutama Ukraina sõja lõpetamist. Lula ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidid eelmisel kuul G7 tippkohtumise ajal kohtuma, kuid see jäi ära ning Brasiilia süüdistas Zelenskit kohtumisele hiljaks jäämiseks. Samas lükkas Lula hiljuti tagasi Vene presidendi kutse külastada Venemaad.

Brasiilia president Lula da Silva kordas hiljuti taas kriitikat Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse, kuid ütles, et soovib jääda erapooletuks, et vahendada võimalikke rahuläbirääkimisi. Lula ütles pärast kohtumist Soome presidendiga ajakirjanikele, et ta soovib luua mõlemale riigile tingimused rahuläbirääkimisteks, kuid midagi ei juhtu enne, kui Ukraina ja Venemaa seda soovivad. Soome presidendi Sauli Niinistö arvates on iga rahu saavutamise katse väärtuslik, kuid hetkel pole seda silmapiiril. Lula on võtnud küll rahuvahendaja positsiooni, kuid ärritas lääneriike selle aasta alguses, kui ta väitis, et lääs on Ukraina relvastamisega sõda õhutanud, meenutas Reuters.

Brasiilia presidendi välispoliitikanõunik Celso Amorim on lähinädalatel külastanud nii Kiievit kui ka Moskvat ning tema sõnul on Brasília mures lääneriikide Venemaa nõrgendamise jõupingutustest, viidates, et sedasi võib puhkeda laiem konflikt. Endine välisminister eitas, et USA sekkumine Ladina-Ameerikas külma sõja perioodil oleks kuidagi president Lula arusaamu Washingtoni suhtes muutnud, kuna Brasiilial on Ameerika Ühendriikidega head suhted.