Oja rääkis "Terevisioonis", et enamiku kodulaenude ja liisingute aluseks olev kuue kuu euribor on 3,7 protsendi juures ning kui vaadata turgude ootusi, siis sellisele tasemele ka ilmselt jääb, kuigi tipp tuleb veidi kõrgem, aga mitte palju.

"Samas pole ajas tagasi minnes prognoosid täpsed olnud – intressimäärad on tõusnud rohkem või langenud rohkem, kui prognoosid seda näitavad."

Samas tunnistas Oja, et kui ajaloos tagasi vaadata, siis kiire inflatsiooni allatoomiseks tuleks tõsta intresse oluliselt rohkem, sest ajalooliselt on 4-protsendiline intresside tase tavapärane tase. 

Sellele vaatamata on intresside tõusu mõju Oja kinnitusel näha juba ka turul. On näha, et mõju laenamisele olemas.

"Inimestel kulub rohkem raha intressi makseteks ja vähem raha jääb kätte ning seega on vähem raha majandust kuumendada. Aga see kõik võtab aega. Suure inflatsiooni mahasurumiseks peab majanduse olukord minema kehvemaks."

Inflatsiooni mõjutab ka tööturg. Kui tööpuuduse määr on madal, nagu praegu Eestis ja ka mujal Euroopas, siis püsib inflatsioon kõrge, nentis Oja.

"Inflatsioon on alla tulnud eeskätt energiahindade languse tõttu maailmaturul. Tasapisi on hakanud alanema ka alusinflatsioon, mis kohaliku taustaga. Aga see on veel ikkagi kõrge."

Praegune intressitõus peaks mõjuma inimese sissetulekule, vähendades 1,5 protsenti tarbimist, aga Oja sõnul on see väga ebaühtlaselt jaotunud.

"Suuremaid laene said inimesed, kel suuremad sissetulekud ja neil on ka suuremad säästud. Kui vaadata maksuameti andmeid, millised on inimeste maksed, siis sealt paistab välja, et kel suuremad laenud, on ülemise 10 protsendi sissetuleku inimeste seas. Neid laene, mille makse suurenenud 300 euro võrra, on vaid viis protsenti."

Kui baasintress läheb üles, on pangad varem oma marginaale alla toonud. Ja vastupidi, kui euribor läks alla, on kerkinud ka marginaalid. Oja sõnul on praegu näha, et marginaalid on veidi alla tulnud, aga statistika näitab tema sõnul suuremat langust, kui pangad ise seda näevad.