Itaalia on hädas EL-i taasterahastu kasutuselevõtuga
Rooma kritiseerib Brüsselit süüdistades Euroopa Komisjoni Itaalia sisepoliitikasse sekkumises. Itaalia on hädas oma koroonarahastu kasutamisega, kuna toormaterjalide hinnad maailmaturul on tõusnud.
Itaalia valitsus süüdistas reede õhtul Euroopa Komisjoni Itaalia sisepoliitikasse sekkumises, vahendas Politico. Tüli keskmes on Itaalia valitsuse otsus mitte lubada Itaalia audiitorite kojal kontrollida koroonapandeemia taasterahastu kasutamist. Raha kasutuselevõtt on viibinud ning Rooma on selle üle Brüsseliga ka varem vaielnud. Euroopa Komisjon teatas, et jälgib Itaalias toimuvat väga hoolikalt.
Itaalia peaministri Giorgia Meloni kantselei teatas, et Euroopa Komisjon õhutab ekspluateerivat politiseeritud vaidlust, millel puudub seos tegelikkusega. Itaalia valitsus ei pruugi taasterahastu saamiseks vajalikke eesmärke täita, kuna toormaterjalid on kallinenud ning samas on tekkinud administratiivsetel põhjustel viivitused.
Euroopa Liidu 750 miljardi suurune koroonarahastu lepiti kokku 2020. aastal koroonapandeemia tippajal. Tollal oli tegu märkimisväärse poliitilise sammuga, kuna otsustati võtta esimest korda Euroopa Liidu liikmesriikide üleselt laenu. Koroonarahastu suurim kasusaaja on Itaalia ning just Itaalia rahakasutust saab pidada kogu taasterahastu edu verstapostiks.
Itaalia tõenäoliselt ei jõua enda koroonarahastuga juuni tähtajaks edasi liikuda. Itaalia valitsus nimetab oma raportis viivituse põhjusteks tugevat inflatsiooni, blokeeritud tarneahelaid ja toormaterjalide hinna eksponentsiaalset kasvu, mistõttu varem planeeritud projektid ei ole enam võimalikele pakkujatele atraktiivsed.
Itaalia peaks saama koroonarahastust kokku 191,5 miljardit eurot otsetoetuse ja laenudena. Selleks aga peab Itaalia vastama 527-le eri eesmärgile 2026. aastaks. Nendest 120 täitmine on Itaaliale väljakutse. Nendest kümnendikul on vähemalt kolm probleemi.
Giorgia Meloni valitsus on alates novembrist võimule tulles püüdnud Itaalia koroonarahastu plaani muuta, kuna Itaaliat tabas tugevalt energiakriis tulenevalt Venemaa kallaletungist Ukrainale. Meloni valitsus on süüdistanud viivitustes paljuski eelmist valitsust, kes planeeris mitmeid väikesemahulisi projekte. Samal ajal ei suuda kohaliku tasandi võimud suure taasterahastu tarbeks kogu vajalikku infot koguda ja jälgida. Peale kõige muu on probleemiks lühike ajagraafik ja probleemid tööturuga.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico