Vandeadvokaat Paul Keres kritiseeris möödunud nädalal teravalt kapo menetlustoiminguid, kui Pruunsillale ei tagatud tema kodu läbiotsimisel privaatset telefonikõnet Keresega.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles eelmisel nädalal, et see tekitas küsimusi ning esmaspäeval arutas komisjon teemat koos siseminister Lauri Läänemetsaga.

Peamised küsimused komisjoni istungil olid seotud Parvel Pruunsilla öelduga, et tema vastu esitatud kahtlustus on poliitiliselt motiveeritud ning see, kas kapo viis menetlustoiminguid läbi korrektselt.

Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et mingit poliitiliselt motiveeritud tegevust selle juhtumiga seoses ei ole.

"Neid juhtumeid ei juhi ju mitte kaitsepolitsei, vaid prokuratuur. Tavaliselt ministrit teavitatakse mingis etapis, minister nende küsimustega ei tegele. Kindlasti kaitsepolitsei ei jaga infot, kui tal mingisugused uurimistoimingud on käsil. Need menetlustoimingud kõik on meil lahus. Seda ma neile kinnitasin komisjonis, et täpselt nii nagu ta on ka varem olnud, täpselt nii on ta ka praegu, et seal ühtegi sellist kohta ei teki. Poliitikud ja ministrid sellistesse uurimistoimingutesse sekkuda ei tohi, seaduse järgi on see keelatud. Seda pole olnud," rääkis Läänemets.

"Küsimus oli ka selle kohta, et kas ei lubatud siis advokaadile helistada. Tõsi on see, et sai küll. Pärast kinnipidamist oli võimalus helistada. Seal olid mingid
protseduurilised küsimused lihtsalt. Mõnikord on küsimus, et millise telefoniga helistada, sellepärast et kui tegemist on telefoniga, mis on asitõend, siis varasemalt on olnud neid olukordi, kus keegi püüab sellest telefonist midagi eemaldada helistamise asemel näiteks. Aga helistada sai ja privaatselt rääkida sai. Nii on mulle kaitsepolitsei öelnud," ütles Läänemets.

Komisjoni esimees Jürgen Ligi ütles ERR-ile, et komisjoni liikmed ei näinud vajadust kutsuda ka kapo esindaja komisjoni selgitusi andma. "Ei olnud mingit huvi selle vastu. Meil on kuus erakonda komisjonis, viis erakonda olid kohal. Mingit arvamust, et me peaks kuidagi menetlustoiminguid hakkama siin kontrollima, ei tulnud," ütles Ligi.

Keres: kõne lubati väga vastumeelselt

Paul Keres ütles ERR-ile, et ta ei olegi väitnud, et Parvel Pruunsild ei saanud lõpuks telefonikõnet teha, vaid seda, et kapo ametnikud asusid sellist tegevust takistama.

"Mul on olemas ka osaline lindistus sellest telefonikõnest, kus telefon on valjuhääldi režiimi peal ja kus osalesime nii mina kui ka kaks kaitsepolitsei ametnikku kui ka Parvel Pruunsild ja selle vestluse sisu oli see, et me soovime omavahel rääkida. Ja meile öeldi, et te saate omavahel rääkida täpselt nii nagu see praegu on, ehk valjuhääldil ja kaitsepolitsei ametnike juuresolekul. Ma pidin veenma neid päris mitu minutit. See kestis kokku kuskil kuus kuni seitse minutit, aga siis lõpuks olid nad väga vastumeelselt valmis seda ikkagi tegema," kommenteeris Keres.

Prokuratuur: kaitsjal paluti helistada Pruunsilla abikaasa telefonile

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp rääkis, et kaitsepolitseiametnikud olid tõendite kogumiseks eelmisel teisipäeval ära võtnud Parvel Pruunsilla isikliku mobiiltelefoni. Seejärel tekkis olukord, kus kaitsja helistas Parvel Pruunsillale tema isiklikule mobiiltelefonile ning soovis selle sama, selleks hetkeks juba ära võetud telefoni kaudu, privaatselt suhelda.

"Seda menetleja ei võimaldanud põhjusel, et tegemist oli potentsiaalselt tõendusteavet sisaldava esemega. Seejärel lepiti kokku, et kaitsja helistab Parvel Pruunsillale tema abikaasa telefonile ning selliselt võimaldati kahtlustataval ja tema kaitsjal privaatselt vestelda," ütles Raudsepp.

Raudsepp sõnas, et kindlasti ei võeta kelleltki ühtki seadet ära lihtsalt teabe saamiseks, vaid konkreetses kriminaalasjas oluliste tõendite kogumiseks.

"Igasugused väited, et tegemist on poliitilise või muul ajendil alustatud menetlusega, on alusetud ja meelevaldsed. Prokuratuur lähtub kriminaalmenetluse läbiviimisel kriminaalmenetluse seadustikust, mille kohaselt on võimalik kriminaalmenetlust alustada vaid siis, kui on tekkinud kuriteo toimepanemise kahtlus," lisas Raudsepp.

Ants Frosch: küsimus andmekandjate kättesaamise eesmärkidest on põhjendatud

EKRE esindaja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis Ants Frosch ütles ERR-ile, et Pruunsilla kodu läbiotsimise puhul on toimunud ebaproportsionaalne ja põhjendamata sekkumine inimeste eraellu.

"Kuidas muul viisil kirjeldada Hr. Pruunsilla pere elukohas teostatud läbiotsimist ja andmekandjate võetust. Eesmärgiks oli uurimisasutuste taktikast tuntud protseduuri, nö "ehmatusega võtmine", rakendamine. Küsimus, kas Eesti õiguskaitseorganite tegevus meenutab aina rohkem eelmise riigikorra aegset justiitsomavoli, on viimastel aastatel tõusetunud liigagi sageli. Paraku ka sel korral," kommenteeris Frosch.

Froschi sõnul on põhjendatult avaldatud kahtlust, et läbiotsimise ja võetuse eesmärgiks oli teabekandjate kättesaamine ja nende sisu alusel juba uute juriidiliste konstruktsioonide loomine.

"Paslik on siinkohal tõmmata paralleel teise, kuid erinevalt Raudteelaste klubist ka päriselt kahju tekitanud kaasusega, nn Slava Ukraini juhtumiga. Kas on toimund läbiotsimine? Kas on ära võetud andmekandjaid? Kas kellegi eraelu puutumatus on pandud löögi alla? Teadaolevalt mitte. Nende kahe juhtumi kõrvutamisel tuleb igal iseseisva mõtlemisega inimesel vastata küsimusele - miks nii? Soovin ERR lugejatele jõudu sellele küsimusele vastuse otsimisel," lisas Frosch.