Keres tõi 13. juunil saadetud kirjas välja, et Tamm esitas Pruunsilla kohta ERR-is ilmunud arvamusartiklis kaudseid faktiväiteid, nagu oleks Pruunsild aidanud Tartu endisel abilinnapeal Priit Humalal või tema lähedasel saada laenu ebatavalistel soodustingimustel ja Pruunsilla isiklik lähedane suhe mõjutas Humala tegevust Tartu linna otsustusprotsessis.

"Need väited on väärad ja teotavad Parvel Pruunsilla au ja head nime," seisab Kerese nõudekirjas.

Vandeadvokaat viitas kirjas võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatele paragrahvidele, mis sätestavad ebaõigete andmete avaldamist, isikliku õiguse rikkumist ja õiguste kahjustamist.

Keres lisas, et ei selgu, et Tamm oleks kuidagi antud menetlusega seotud, seega vastutab Kerese sõnul Tamm oma sõnade eest üksikisikuna, mitte prokuratuuri ametnikuna.

"Samuti ei ole prokuratuuri ülesannete seas avaliku meelsuse suunamine või avalikkusele käimasolevate kriminaalmenetluste kohta meelsuse kommunikeerimine. Selle valguses on selge, et 09.06.2023 artiklis avaldatud seisukohad olete avaldanud iseenda kui füüsilise isiku nimel," kirjutas Keres.

Nõude järgi peaks Tamm esitama ERR-ile avalduse, milles taotleb ebaõigete andmete ümberlükkamist artikliga, mis avaldataks ERR-i uudisteportaalis esiuudisena. Nõudekirjas seisab, et see peab püsima esiuudisena vähemalt kaheksa tundi, Tamme valitud ajal vahemikus 8.00–19.00. Teade peab olema valge tagapõhjaga, illustratsioonideta, sellel ei tohi olla toimetaja kommentaare või teisi lisamaterjale ning kirjasuurus peab olema vähemalt 14.

Prokuratuur ei pidanud nõuet põhjendatuks

Nõudekirjale vastas nädal aega hiljem Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja. Vastuses oli kirjas, et prokuratuur ei leia, nagu oleks artiklis Pruunsilla kohta ebaõigeid andmeid avaldatud. Seega ei pea prokuratuur Kerese nõuet põhjendatuks.

"Lisaks – Parvel Pruunsilla kahtlustust puudutava juhtumi puhul oli kahtlustatava valik ja soov avaldada kahtlustuse sisu, jagades seda avalikkusega. Prokuratuuri ülesanne on kohtueelse menetluse juhtimise ja kohtus süüdistuse esindamise kõrval ka seismine objektiivse teemakajastuse eest. Vajadusel peab prokuratuur tagama riigi vaate ja seisukoha jõudmise avalikkuseni," kirjutas Kaldoja.

Kaldoja lisas, et seetõttu võivad prokurörid anda kriminaalõigust puudutavatel teemadel intervjuusid ja ka kirjutada arvamusartikleid.

Kõneisikuks ei pea Kaldoja sõnul olema aga menetlust juhtiv prokurör, vaid seda võib teha ka mõni teine prokurör.

"Mõistagi vastutab igaüks enda sõnade ja tegude eest. Kuni aga prokurör teostab kas sõnade või tegudega avalikku võimu, teeb tööd, milleks teda kohustatakse, on prokuratuuri hinnangul välistatud sellest tulenevad nõuded prokuröri kui eraisiku suhtes. Prokurör esindab prokuratuuri ja prokuratuur esindab riiki," ütles Kaldoja.

Keres saatis omakorda teabenõude

Vastuse peale saatis Keres prokuratuurile teabenõude, milles palus, et talle edastatakse dokument, kus on kirjas, millega kohustati prokurör Tamme kõnealust artiklit kirjutama ja ERR-ile esitama. Lisaks palus Keres, et talle saadetaks ka Tamme kehtiv ametijuhend.

Kaldoja saatis Keresele vastuseks, et Tamme ametiülesanded tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust, prokuratuuri seadusest, prokuratuuri põhimäärusest, avaliku teenistuse seadusest, aga ka Eesti Vabariigi põhiseadusest. 

"Kui olete nimetatud õigusaktidega tutvunud, saate nähtavasti teadmise, et prokuröridel ei ole ametijuhendit, mistõttu pole seda võimalik ka Teile saata. Küll aga on prokuröride asutusesisene tööjaotus kinnitatud tööjaotuskavas," kirjutas Kaldoja ja saatis Keresele ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri kehtiva tööjaotuskava.

Kriminaalasjas uut arengut pole

Keres ütles kolmapäeval ERR-ile, et Pruunsilla ja Humala kriminaalasjas uusi arenguid toimunud ei ole.

Pruunsillale on tagastatud küll tema läbiotsimisel ära võetud telefon, kuid mitte arvuti.

Lõuna ja Lääne ringkonna prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Lisanna Männilaan ütles ERR-ile, et kriminaalasi on veel kohtueelses menetluses.

"Konkreetset tähtaega kohtueelse menetluse läbiviimiseks ei ole – võttes arvesse, et kriminaalmenetluses tuleb välja selgitada kõik kahtlustuses etteheidetava kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud, viiakse kohtueelset menetlust läbi nii kaua kui vajalik ja nii kiiresti kui võimalik," lisas Männilaan.