Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA) oli tänu ühe Euroopa riigi luureinfo teadlik Ukraina plaanist korraldada sabotaažiakte Nord Streami gaasitorude vastu, kirjutas USA luurelekkele tuginedes The Washington Post. Luureinfo postitati esialgu Discordi, kuhu seda jagas ebaseaduslikult USA rahvuskaardi õhuväelane Jack Teixeira, kes võeti seetõttu aprillis vahi alla. Leht sai konkreetse luureraporti ühelt Teixeira veebituttavalt.

Luureraporti kohaselt pandi ukrainlaste operatsioon teadmata põhjusel pausile. Ukrainlased olevat algul plaaninud üht Nord Streami gaasitoru rünnata 2022. aasta Baltopsi õppuse toimumise ajal. Õppus toimus eelmisel aastal 5. juunist 17. juunini. CIA olevat esialgu luureraporti info suhtes skeptiline olnud, kuna algne Ukraina allikas ei olnud varem pikemalt usaldusväärset infot jaganud. Samas olevat CIA-ga seda jaganud Euroopa eriteenistus uskunud, et algne allikas on usaldusväärne.  

Bideni administratsioon tutvus luureraportiga 2022. aasta juunikuus ehk kolm kuud enne Nord Streami gaasitorusid kahjustanud plahvatusi 2022. aasta 26. septembril. Kuigi Ukrainast pärit allika jagatud infot ei olnud võimalik kinnitada, jagas USA luureinfot Saksamaa ja teiste Euroopa riikidega eelmise aasta juunis. Vastavat luureinfo jagamist kinnitasid The Washington Postile mitu asjaga kursis olnud ametiisikut.

Luureraporti kohaselt oli ukrainlastel sabotaažiaktiks valmis väike sukeldujate meeskond, kes allusid otse Ukraina kaitsevägede ülemale Valeri Zalužnõile. Väidetavalt määrati üksus Zalužnõi alluvusse, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei teaks sellest plaanist.

Kuigi Bideni administratsioon viitas kohe peale Nord Streami sabotaažiakti, et selle taga võis olla Venemaa, on USA valitsuse ametnikud eraviisiliselt tunnistanud, et praegu ei ole kindlaid tõendeid, mis viitaks Moskva osalusele rünnakus.

Mitmed Euroopa riikide ametiisikud on samuti vargsi öelnud, et rünnakute taga võis olla Ukraina, kuid samas pole ka nemad soostunud seda avalikult kinnitama. Vastasel juhul kardetakse Ukrainat toetavate riikide liidu lagunemist. Nii Euroopa kui ka NATO poliitikakujundajate kohtumistel olevat Nord Streami küsimuses tekkinud omamoodi rütm, mille kohta üks kõrgetasemeline Euroopa diplomaat olevat hiljuti öelnud: "Ära räägi Nord Streamist".

Nord Streami sabotaaži uurivad Saksa õiguskaitseorganid on jõudnud järeldusele, et septembris toimunud plahvatuste asjaolud olid sarnaste detailidega nagu suvel liitlastega jagatud luureraport kirjeldas. Samas olevat algse plaani ja lõpuks toimunud rünnaku vahel mitmed erinevused, näiteks luureraporti kohaselt oli esialgu sihtmärgiks vaid Nord Stream 1 gaasitoru, mitte mõlemad gaasitorud.

Saksamaa sai enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris rohkem kui poole oma maagaasist Venemaalt. Saksamaa pidas ka pikalt Nord Streami gaasitorude projekti riigi majanduse jaoks väga oluliseks. Nord Streami konsortsiumi enamusomanik on Vene riiklik gaasiettevõte Gazprom, kuid selles on osalised ka Saksa, Prantsuse ja Hollandi ettevõtted. Ukraina kritiseeris pikalt Nord Streami projekti, kuna see konkureeris Ukrainat läbivate gaasitorudega, millelt Ukraina küsis kopsakat transiiditasu.