Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo rääkis teisipäeval, et sarnasel moel nagu kelmusekahtlustuse saanud Erik Heldna võeti 2019. aastal politseisse tööle veel neli ametnikku.

"PPA on andnud viiele isikule priviligeeritud võimaluse vormistada end tööle politseiametnikena ja koheselt roteeruda tagasi asutusse, kus nad enne roteerumist töötasid," ütles Olgo ning rõhutas, et kellelegi teisele niisugust võimalust ei antud.

Olgo lisas, et seaduse järgi saab ametnikke roteerida selleks, et nende pädevust suurendada, motivatsiooni tõsta või asutuste vahelist koostööd arendada. Ta märkis, et tagantjärele on raske põhjendada, miks need viis ametnikku tööle võeti ja siis välja roteeriti ehk endisele töökohale tagasi saadeti.

Kui Erik Heldna töötas toona kaitseväe luurekeskuses, siis ülejäänud neli ametnikku välisluureametis. Olgo ütles, et kaitseministeeriumi haldusalas töötav välisluureamet loobus siseministeeriumile selgituste andmisest.

Küll aga on välisluureameti juhtidega suhelnud Belitšev. "Nendele toimingutele nüüd tagantjärele otsa vaadates ja välisluureametiga rääkides saan ma aru, et nende inimeste roteerimise üks peamisi põhjuseid oli koostöö arendamine organisatsioonide vahel," ütles Belitšev ning jätkas: "Koostöö tõhustamine nii erinevate analüüside kontekstis kui ka menetlustoimingute kvaliteedi ja teadmistepagasi vahetamiseks ja ühtlustamiseks. Ka Erik Heldna puhul olid dokumentidest nähtuvalt samad põhjused."

Olgo aga ütles, et märgiline oli just seesama, 2019. aasta, mil ametnikud tööle võeti. Nimelt pidid tol aastal ametis olema need, kes soovisid hiljem politsei eripensionit taotleda. Seda, et pensioniküsimus oli oluline, on Belitševile kinnitanud ka välisluureameti tänased juhid.

"See rotatsioon oli vajalik, kuna inimesed oleks muidu muul viisil suundunud politsei- ja piirivalveametisse püsivalt tööle ja välisluureametis oleks jäänud need pooleliolevad tööd tegemata," rääkis Belitšev. "Ehk eesmärk oligi seda vältida ja need inimesed politsei- ja piirivalveametnikuna said välisluureametis edasi töötada, aga samal ajal panustada asutustevahelisse koostöösse."

Belitševi sõnul hindavad temaga suhelnud välisluureameti juhid ametnike taolist rotatsiooni seaduspäraseks.

Salajased töökohad loodi tunnistajakaitse üksusesse

Siseministeeriumi järelevalve tõstis esile sedagi, et ametnike jaoks, kes kohe välja roteeriti, loodi politseisse eraldi ametikohad. Täpsemalt loodi need keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse üksuse juurde.

"See tagas, et nii PPA siseselt kui ka PPA väliselt oli teave nimetatud isikute PPA-s töötamise kohta kui ka nende roteerumise kohta ainult üksikutel isikutel," märkis Olgo. Belitšev ütles seepeale, et ametnike isikuid ning nende üleviimist pidigi salajas hoidma.

"Kuna inimesed välisluureametis töötavad salajastel ametikohtadel ja nende isikuandmeid tuleb kaitsta avalikkuse eest ja paljudel juhtudel avalikkus ei peaks ka teadma, et nad välisluureametis töötavad, siis politsei- ja piirivalveameti poolt ongi need inimesed paigutatud sellistele ametikohtadele, mis ei ole avalikkusele kättesaadavad," selgitas Belitšev.

Olgo märkis muuhulgas, et kõigile viiele ametnikule loodud kohad olid hulga madalamal astmel, kui ametnike varasem teenistuskäik ja oskused eeldanuks. "Nende ametikohtade loomine ei olnud kuidagi põhjendatud," sõnas Olgo ning lisas, et kui PPA-s luuakse mõni ametikoht, põhjendab struktuuriüksuse juht eraldi dokumendis, miks ametikohta vaja on ja mis ülesanded sellega kaasas käivad.

"Nende viie puhul PPA sellist kirjalikku põhjendust meile esitada ei suutnud," kordas Olgo.

Belitšev ütles, et kui inimene PPA-st välja roteeritakse, siis reeglina ei jäetagi teda struktuuris ametikohale, mida päriselt täitma peaks. "Väga suur hulk nendest inimestest, kes on roteeritud, ongi viidud mõnele teisele ametikohale, sealhulgas rahalise katteta ametikohtadele. Et nad see aeg, kui nad on roteeritud, ei hoiaks ametikohta kinni," ütles PPA peadirektor.

Ta lisas, et politseisse tagasi tulles ei pöördu ametnik tihtipeale tagasi sellele ametikohale, kuhu ta rotatsiooni ajaks on seatud. "Vaid mõnele teisele ametikohale, arvestades, et inimene on vahepeal edasi arenenud. Või siis sellisele ametikohale, kuhu inimene ise on kandideerinud," lausus Belitšev.

Politsei kaalub siseministri ettepanekut

Lisaks Erik Heldnale on viiest asjaga seotud ametnikust lõppenud veel kahe rotatsioon. Ülejäänud kahe puhul tegi siseminister Lauri Läänemets politsei- ja piirivalve ameti peadirektorile ettepaneku  nende ametnike teenistuskohad PPA-s kaotada või nende tähtajaline üleviimine lõpetada.

"Kindlasti me seda ettepanekut kaalume," lubas Belitšev. "Kohtume ka välisluureameti inimestega, et arutada, mis on kõige mõislikum lahendus ja kuidas siit edasi minna."

Belitševi sõnul tuleb igasse juhtumisse enne otsustamist eraldi sisse vaadata. Seda, kas rotatsioonide lõpetamine kahjustaks koostööd, mille tõhustamiseks neid omal ajal alustati, on tema sõnul raske hinnata.

"Meie jaoks luureasutustega koostöö on äärmiselt oluline ja seda on näidanud kriisid, kus me oleme olnud," sõnas Belitšev.