Heldna pidi pärast rotatsiooni lõppemist maksu- ja tolliametis asuma politseisse tööle tänavu 16. aprillil, kuid ta vabastati samast päevast politseiteenistusest. Heldna vabastati seetõttu, et tal puudus riigisaladuse juurdepääsuluba, mis oli vajalik töötamiseks ametikohal, kuhu ta PPA-s asuma pidi. Riigisaladuse loa oli kaitsepolitseiamet eelnevalt kehtetuks tunnistanud seoses Heldnale kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamisega.

Halduskohus leidis, et ühel konkreetsel ametikohal töötamiseks, millele on PPA juhi poolt kehtestatud riigisaladuse juurdepääsuloa olemasolu nõue, ei ole seaduses sätestatud teenistusse nimetamist välistav asjaolu. Seetõttu ei võinud kohtu hinnangul kaebajat vallandada PPA käskkirjas märgitud õiguslikul alusel.

Samuti leidis kohus, et Heldna, nagu mistahes muu politseiametniku suhtes, kellele on kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, oleks PPA pidanud kohaldama politsei- ja piirivalveseaduse sätet, mille kohaselt võib sellise ametniku viia üle teisele ametikohale või kõrvaldada ta ajutiselt teenistusest kriminaalmenetluse ajaks.

Halduskohus tõdes, et politseiametniku vallandamine põhjusel, et kaitsepolitseiamet on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamisega ära võtnud riigisaladuse juurdepääsuloa, on vastuolus teisele ametikohale üle viimist või teenistusest ajutist kõrvaldamist käsitleva õigusnormi eesmärgiga. Selleks eesmärgiks on kaitsta süütuse presumptsiooni põhimõtet.

Kohus rahuldas ka Heldna nõude teenistusse ennistamiseks, kuna teenistusest vabastamise ajal kasvatas ta alla seitsmeaastast last. Nimelt, kui harilikult saab õigusvastase vallandamise korral nõuda üksnes rahalist hüvitist, siis erandina võib teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmist nõuda ametnik, kes on teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus ema-, isa- või lapsendajapuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks.

Seejuures leidis halduskohus, et teenistusest vabastamise ajaks tuleb lugeda ametnikule tema teenistusest vabastamise käskkirja teatavaks tegemise päev ehk teenistusse ennistamist on õigus nõuda ka ametnikul, kelle laps saab seitsmeaastaseks pärast käskkirja ametnikule teatavaks tegemist, ent enne ametniku viimast tööpäeva.

Kohus ka selgitas, et PPA-l tuleb Heldna teenistusse ennistamisel kaaluda, kas ta saab asuda tööle senisel ametikohal või kui mitte, siis kas teda on võimalik viia üle mõnele teisele ametikohale PPA-s või kui mitte, siis kõrvaldada ta teenistusest.

PPA-l tuleb Heldnale maksta välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, mille täpse suuruse peab PPA kindlaks määrama.

Kohus määras teisipäevase otsuse viivitamata täidetavaks osas, millega ennistati Heldna PPA teenistusse ning kohustati PPA-d maksma kahe kuu ehk teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu.

Otsus ei ole jõustunud, selle võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 27. juulil.

22. juunil rahuldas halduskohus politsei- ja piirivalveameti (PPA) endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse ja teenistusest kõrvaldamise osas ning mõistis talle välja saamata jäänud töötasu.

Tänavu 21. märtsil esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politseiameti toonasele peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitseväes töötanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua võimalused politsei eripensioni saamiseks nõutava 25-aastase politseiametniku staaži näilikuks täitumiseks.