Eesti ja Soome vaheline elektri ülekandeliin Estlink 2 läks esmaspäevast kaheks nädalaks hooldusesse ning kohe selle nädala alguses, kui Estlink 2 hooldusesse läks, tõusis Eestis ka elektri hind: kui pühapäeval oli päeva keskmine 53 eurot megavatt-tunni eest, siis esmaspäeval 92 eurot. Nädala keskmine oli eelmisel nädalal 54 eurot.

Neljapäeval oli päeva keskmine juba 109 eurot megavatt-tunni kohta ning päeva tipp (õhtul üheksast kümneni) 300 eurot. Viimati oli hind samal tasemel Eestis 27. aprillil, kui päeva keskmine oli 108 eurot.

Estlink 2 hooldus tähendab, et Eestisse ei jõua sama palju Soome odavamat elektrit. Soomes oli neljapäeval päeva keskmine 24 eurot ja sel nädalal pole hind tõusnud üle 28 euro megavatt-tunni eest. Lätis ja Leedus on sel nädalal olnud hind sama, mis Eestis.

Energiaekspert Marko Allikson ütles ERR-ile, et Eesti elektribörsi hind on sel nädalal öisel ajal enamasti sama kui Rootsi SE4 piirkonnas tänu Rootsi-Leedu ühendusele, päeval aga on hind kõrgem ja hommikustel ning õhtustel tiputundidel tõuseb hind 250–300 euroni megavatt-tunnist. 

Lisaks Estlinki remondile viib hinna üles vähene tuuleenergia toodang olukorras, kus Baltimaades ostetakse sisse pea pool tarbimisest, lisas ta. Probleem pole Eestis, kus toodetakse pea sama palju, kui tarbitakse. Näiteks Läti toodab suvele tavapäraselt vähesel määral hüdroenergiat ning Leedu toodab ka alla poole tarbimisest, lausus Allikson.

Kui Eestis toodetav päikeseelekter jääks vaid meie tarbijatele, siis oleks ka börsihind Eesti piirkonnas madalam.

"Päikeseelekter viib Eesti tootmise praegu päevasel ajal mõnevõrra suuremaks tarbimisest, ent sellest ei piisa, et hind naaberriikide tasemel tuua, kuna Eesti ühendus Lätiga on praegu piisavalt suur ja toodetud päikeseenergia lahustub Balti riikides," ütles Allikson.

Elektri hinna langust võib oodata alles enne jaanipäeva, lisas ta: 18. juuni õhtul lõppeb Estlink 2 hooldus ehk suureneb ühendusvõimsus Soomega, 20. juunist väheneb meie ühendusvõimsus Lätiga. "Misjärel päikeseenergia hakkab tõenäoliselt päevasel ajal Eesti elektribörsil hindu allapoole viima," lisas Allikson.

Soe ja tuuletu ilm tõi gaasijaamad turule

Kuid kuum, päikeseline ja tuulevaikne ilm ei tähenda sugugi, et elektri hind väga madalale kukub. Tuul on see, mis hinna madalale viib.

"Kuum ja päikseline periood vähendab reeglina tuuletoodangut, ning siis on vaja sageli kasutada gaasielektrijaamu, mis hindu pigem 100 euro poole tõstavad. Tuuliste ilmadega võivad hinnad aga olla väga madalad," lausus Allikson.

Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller ütles ERR-ile, et kuigi odavaim on elekter tõesti siis, kui see on toodetud tuulest ja päikesest, siis ka gaasijaamade konkurentsivõime on tänu gaasi hinna langemisele oluliselt paranenud. Põlevkivielekter on aga selgelt kallim ja viib hinna üles.

"Näiteks päikesejaamade pakutud hinnal ja põlevkivist toodetud elektri hinnal on vahe enam kui kümnekordne. Seetõttu, kui nõudlus turul on suurem kui on taastuvenergia pakkumine, siis tulevad järgmised tootmisjaamad oluliselt kallima hinnaga turule. See viibki elektri hinna turul kõrgemale," lausus ta, lisades, et põlevkivijaamade peamine kulu ehk CO2 hind püsib jätkuvalt kõrgel.

"Kui meie hinnapiirkonnas oleks taastuvenergiat rohkem, nii et see kataks ära kogu nõudluse turul, oleksid hinnad olenemata ühenduste hooldusest jätkuvalt madalad," lausus Miller.

Estlink 1 ja Estlink 2 võimsus on kokku 1000 megavatti. 650-megavatise Estlink 2 töö peatumise ajal langeb riikidevaheline ülekandevõimsus 358 megavatile.

Nädala keskmisena oli elektri börsihind Eestis viimati üle 100 euro megavatt-tunni eest märtsis.