Koolipsühholooge on Eestis umbes 300, kuid neist 50-l puudub seadusega nõutav magistriharidus. Kuna pooled koolid on aga täitsa ilma psühholoogita, otsivad mõned haridusasutused praegugi spetsialiste, kelle haridus on alles omandamisel.

"Meil on kahjuks olnud ka selliseid olukordi, kus inimene ütleb, et aga ma käisin ühel psühholoogiateemalisel täiendkoolitusel, terve aasta otsa, ja võtke mind nüüd psühholoogina tööle. Ja koolid on hädas, koolid mõtlevad, et noh hea küll, võtame, asi seegi," ütles Eesti koolipsühholoogide ühingu juhatuse esinaine Karmen Maikalu.

Koolipsühholoogide puudust asusid tänavu leevendama MTÜ Peaasi spetsialistid, kes tegelevad muuhulgas noorte ärevuse juhtimise ja probleemilahendamise oskusega. Samas ei asenda need spetsialistid täielikult psühholooge.

"Oluline on see, et on võimalik välja koolitada inimesi, kellel on psühholoogiaalased baasteadmised, et nad saavad sellist lühisekkumist, mis on tõenduspõhine. Seda saab pakkuda ka madalama väljaõppega spetsialist," ütles Peaasi.ee keskuse juht Kadri Pahla.

Psühholoogi leidmisega on hädas ka mitmed kohalikud omavalitsused ja kliinikud, mis on viinud olukorda, kus kliinilise psühholoogina võetakse tööle samuti tudengeid.

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhi Andres Lehtmets selles probleemi ei näe. "Kliinilise psühholoogi spetsialiseerumine on päris pikk protsess. See lõpeb vastava eriala eksamiga ja siis kutsekoja kaudu talle see kliinilise psühholoogi kutse ka omistatakse. Kogu selle protsessi vältel saab ta loomulikult töötada, kuid tal on olemas juhendaja ja juhendaja siis tegeleb tema suunamisega-õpetamisega," ütles Lehtmets.

Vaimse tervise spetsialistide puudusega tegeleb ka sotsiaalministeerium. Hiljuti asus riik kliinilise psühholoogi kutseaastat rahastama, samuti suurendati kliinilise psühholoogi töötasu määra.