Juuni alguses lõhkes meelelahutusmeedias uudispomm: "Jan Uuspõld lahutab abielu, tema uus kaaslane on 24 aastat noorem salongiomanik" (Kroonika). Et Uuspõld ja tema uus kaaslane otsustasid kõik avalikult ja ausalt ära rääkida, said Eesti inimesed artiklitest teada, kuidas kolm nädalat kestnud suhe on kõige imelisem suhe üldse, kuidas peas mõlguvad juba abielumõtted ja üleüldse on kõik ekstraordinaarne.

Kokkuvõtvalt andsid meelelahutusajakirjanikud uuele paarile tiitleid nagu "särav", "armas", "armunud", "õnnelikud" ja "seksikas". Seejuures oli lugudes mainitud sedagi, et Jan Uuspõld on veel abielus. Aga tal on kokkulepe oma abikaasaga see abielu lahutada. Ühtlasi oli välja toodud, et Uuspõllul on oma abikaasaga väike laps.

Sellel esmaspäeval jõudis avalikkuse ette Uuspõllu juhtumile üsna sarnaste elementidega lugu. Talaari kandev mees pettis oma abikaasat orelit mängiva naisega. Tõsi, Kroonika meelelahutusauhindade jagamisele nad ei ilmunud, tegid kõike salaja. Siiski treiti pikki artikleid, aga tiitlid nagu "armas", "seksikas" ja muud sellised jäid välja andmata. Saime artiklitest hoopis teada, et abielu rikkumisega eksiti ühe käsu vastu kümnest, see on taunitud ja kiriku puhul tähendab see mõneks ajaks kirikuõpetaja tööst eemale jäämist ning antud juhul see nii ka läks.

Tuletan meelde, et ka Uuspõld on abielus, aga tema puhul me eksimusest ei räägi. Vastupidi, kogu kajastust lugedes jäi pigem mulje, nagu oleks näitleja hakkama saanud õige mehe teoga. Inimesed ju lausa rõõmustasid, et nii tore sündmus!

Armastus võidab maailma. Viimast arvab ka pattu teinud Eesti Evangeelse Luteri Kiriku kirikuõpetaja Jaan Tammsalu, öeldes: "Armastust ei oska kahetseda. Ilma selleta pole millelgi mõtet. Ka mitte võltspuhtal fassaadil."

Ma olen sügavalt ühel meelel kõigiga, kes leiavad, et igal inimesel on õigus oma elu elada, nagu oskab ja tahab. Aga ma pole sugugi nõus sellega, et me läbi ajakirjanduse normaliseerime abielupettust ja perede lagunemist.

Just seda Kroonika ja Elu24 Uuspõllu juhtumi puhul tegid. Mul on väga raske mõista, kuidas saab piltlikult öeldes käsi plaksutades ja elevusest üle voolates sädistada abielurikkujale, et issand, kui õnnelikud, säravad ja seksikad te olete ja kui kuum paar ja kui kaunis see vaatepilt on.

Head kolleegid meelelahutusmeediast, sellega laulate te oodi abielu purunemisele, lõhutud suhetele, kahe vanema vahel katki kistud lastele, hätta jäetud üksikemadele. Te saadate välja sõnumi, et see kõik on väga normaalne.

Viru maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo rääkis ajakirjale Pere ja Kodu antud intervjuus, et veerandi kõigist tema kohtuasjadest moodustavad perevaidlused. Kohtuniku sõnul pole need sugugi ilusad, eriti seetõttu, et vaidlustuhinas unustavad iseenda õnnele orienteeritud täiskasvanud oma lapsed sootumaks ära.

Just see viimane asjaolu peaks olema iseäranis alarmeeriv. Noorte seas on depressioon plahvatuslikult kasvanud, täpselt nagu sagenenud ka enesetapukatsed. Intervjueerisin hiljuti noort naist, kes on teinud korduvalt enesetapukatseid.

Proovides mõista, mis on põhjus, miks ta ei taha elada, jõudis jutt lapsepõlveni. Ema kasvatas teda ja tema õde üksinda, tegi kõvasti tööd, et tagada lastele peavari ning toit, lapsed muidugi ema seetõttu eriti ei näinud ja kogesid juba väga varajases nooruses üksinduse ja hüljatuse tunnet. Ainus, kuidas laps suutis tekkinud olukorraga suhestuda, oli katse endalt elu võtta, olles siis alles 7-aastane.

Sama muster läbis ka minu "Siin me oleme" saate "Kadunud noored" episoodi: üksi jäetud emad rabasid end segaseks, et lastel oleks tagatud elementaarne, jättes nad sel viisil ilma kõige elementaarsemast. Tulemuseks olid katkised noored.

Sarnase kogemusega noored istuvad ka just praegu psühhiaatriahaiglates, sest nad ei suuda ega oska elada, sest nad on ilma jäänud millestki väga fundamentaalsest. Ja mida me saame ette heita neile üksikvanematele, kes kuidagigi proovivad hakkama saada, samal ajal kui ühiskonnas levib kulutulena enesearmastuse- ja egoismiõpetus, mis ütleb, et mina olen kõige tähtsam ja kõik teised tulevad peale mind. Kas ikka tõesti või?

Tammsalu loole reageeris tema endine abikaasa, kes tõi välja, millisesse kitsikusse ta mehe petmiste ja lahutuse tõttu sattus. See oli vaid lühike kirjeldus hüljatud ja petetud naiste reaalsusest.

Niisiis, kui prooviks õige näha puude taga metsa ja natuke suuremalt mõelda, enne kui hakkame neljanda võimu tööriistadega ülistama järjekordseid naistevahetajaid. Selles ei ole tegelikult mitte midagi ilusat. Või kui soovite, küsige siis vähemalt kriitilisi küsimusi. Kui neile ei taheta vastata, siis pole mõtet ka treida pikki artikleid stiilis, mis sulle sinu uue kallima juures kõige rohkem meeldib.

Tuletan meelde, et ajakirjandusel on suur vastutus ühiskonna trendide kujundamisel. Ülistada võiks hoopis neid, kes on osanud oma peret koos hoida ega suhtu suhetesse nagu sotsiaalmeedias skrollimisse – kui üks teema enam huvi ei paku, liigun edasi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.