Aprillis Eesti kaubavahetuse puudujääk vähenes
Aprillis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 227 miljonit, mis võrreldes 2022. aasta sama kuu 532 miljonit euroga tähendab l305 miljoni euro võrra vähenemist. Jätkuvalt importis Eestis kaupu enam kui eksportis.
Statistikaameti andmetel vähenes aprilli kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti ning import 18 protsenti. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.
Aprillis eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja importis 1,8 miljardi euro eest.
Kaupadest eksportis Eesti aprillis kõige enam elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu Eestist. Järgnesid puidu ja puittoodete (38 miljoni euro võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (14 miljoni euro võrra) ekspordi vähenemine.
Enim suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (27 miljoni euro võrra), transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (11 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes aastases võrdluses kaks protsendipunkti, moodustades tänavu aprillis 68 protsenti koguekspordist.
Kaupu eksportis Eesti kõige enam Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), Lätti (13 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, ning Rootsi elektriseadmeid, sealhulgas kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Guatemalasse ja Rootsi.
Aprillis importis Eesti kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige enam ehk 232 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu. Järgnesid metalli ja metalltoodete (58 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (50 miljoni euro võrra) impordi vähenemine. Enim ehk 23 miljoni euro võrra kasvasid nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui transpordivahendite import.
Eesti peamine impordipartner aprillis oli Soome (15 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (11 protsenti) ja Läti ning Leedu (mõlemad 10 protsenti). Soomest ja Lätist imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sealhulgas maagaasi, Saksamaalt transpordivahendeid sõiduautosid, ning Leedust mineraalseid tooteid, sealhulgas mineraalseid õlisid.
Enim vähenes kaupade sissevedu Venemaalt, Leedust ja Soomest, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt ja Leedust osteti vähem mineraalseid õlisid ning Soomest elektrienergiat ja kergõlisid.
Kasvas kaupade import Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Tšehhist. Taanist toodi Eestisse mullusest enam mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid, sealhulgas mootoriosi ja tuulegeneraatoreid, Ameerika Ühendriikidest elektriseadmeid, sealhulgas nutitelefone, ning Tšehhist transpordivahendeid.