Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülema asetäitja major Tanel Rütman rääkis, et auto antakse sõjamuuseumile jäädavalt, sest otsest kasutusfunktsiooni autol Kaitseliidus pole.

"Kuna tegemist on rohkem ju ikka ajaloolise esemega, siis peaks Meri ametiauto kuuluma ikka mõnele mäluasutusele," lausus Rütman.

Rütman rääkis, et kui Kaitseliit aastaid tagasi auto enda käsutusse sai, siis masin kõige paremas korras polnud. Rütmani sõnul tehti aga auto korda ja nüüd on auto seis peaaegu et endine.

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill sõnas, et täpset kuupäeva, kunas auto sõjamuuseumisse jõuab, veel ei tea, kuid uue eksponaadi saabumine peaks toimuma siiski lähiajal. "Juba arvatavasti suvel saavad külastajad autot uudistama tulla," lausus Lill.

Lill lisas, et auto muudab eksponaadina oluliseks just tema ajalugu ja seos taasiseseisvunud Eesti esimese presidendiga.

"Lennart Meri on ju ise juba legend ja 1990. aastate alguses oli ta riigikaitse juhina ka riigikaitses väga oluline inimene," selgitas Lill. "Seda sama ametiautot nähti ka kaitseväe paraadidel ja seetõttu on sõjamuuseumisse auto toomine igati sobiv."

Auto polnud kuulikindel

LaitseRallyPargi turundusjuht Tõnu Korrol rääkis, et Meri ametiauto ehk S-klassi Mercedes oli küll justkui autofirma lipulaev, aga siiski mitte kõige erilisem masin.  

"See ei olnud Mercedese S-klassi kõige kallim versioon, pigem baasversioon, millel polnud mingit erilist mootorit, lisasid ja see polnud ka kuulikindel, nagu vahepeal ekslikult on arvatud," kirjeldas Korrol.  

Korrol rääkis, et autoga sõideti omal ajal üksjagu palju. Auto oli kasutusel Meri kaheksal ametiaastal ja läbisõit oli ametiaja lõppedes üle 300 000 kilomeetri.

"Lennart oli ju legendaarne hilineja ja kui oli vaja Tartusse jõuda näiteks kella kaheks, siis jõuti Tartusse kella kaheks, aga start Tallinnast oli vastavalt sellele, kui Lennart Kadriorus lõpetas," sõnas Korrol. "Kui president lõpetas poolteist tundi enne kella kahte, tuli ära sõita pooleteise tunniga, aga väidetavalt on olnud ka juhuseid, kui Tartusse on sõidetud kiiremini."

Esitulesid tuli sageli vahetada

Korroli sõnul jättis kiirustamine autole omad jäljed.

"Sõideti ka mööda kehvemaid teid ja kui juhtuti kruusateele, kus oli lahtiseid väikeseid kivikesi, siis korteežis ju sõideti üksteisega lähestikku ja kivid lendasid," kirjeldas Korrol. "Mercedesel olevat juba ametiajal päris tihti esitulesid vahetatud ja ka kapott sai mitu korda üle värvitud, sest esiots sai sõitudega alatihti kannatada. Oli ju vaja kihutada ja sõita nii, et kruus lendas."

Korroli sõnul saadi ametiauto tähtsusest üpriski hilja aru, sest peale Meri ametiaega oli auto kümmekond aastat hüljatud, keegi masinat eksponeerida ega näha ei tahtnud.

"Mingi aeg pakuti autot lausa oksjonil müüa, isegi osta.ee müügikeskkonnas, kui ma õigesti mäletan, aga õnneks siiski sekkuti ja auto jäi Kaitseliidu valdusesse," rääkis Korrol.

Korrol lisas lõpetuseks, et ka auto edaspidine eksponeerimine muuseumis on oluline, sest ametiauto on justkui osa Eesti ja riigi poliitika ajaloost.

"Kui see auto oskaks rääkida lugusid, mida selle tagaistmel on räägitud, neid telefonikõnesid, mida on selles peetud, siis arvan, et mälestustest saaks kirjutada väga paksu raamatu," sõnas Korrol.

Varem on Meri ametiautot eksponeeritud Tallinna lennujaamas ja Eesti Rahva Muuseumis.