2. juunil saatis Eesti 200 välja pressiteate, milles teatas, et Tarmo Tamme keskkonnakomisjoni juhi kohalt taandumise tõttu, saab uueks keskkonnakomisjoni juhiks Züleyxa Izmailova. Nüüd on meediasse jõudnud jutt sellest, et kuna fraktsioonis on Izmailova kandidatuuri osas eriarvamused, siis Tamm veel tagasi ei astu. Kuidas see olukord siis ikkagi on?

Hakkame faktidest pihta, Tarmo Tamm teatas, et astub keskkonnakomisjoni esimehe kohalt tagasi ja see tema lubadus on endiselt jõus. Komisjoniga on niimoodi, et kui seal keegi tagasi astub, siis keegi peab asemele astuma.
Ja tõsi ta on, et iseenesest Tarmo Tamme ettepanekul fraktsioon kaalus eelmisel esmaspäeval Züleyxa Izmailova kandidatuuri sinna.

Aga pärast arutelusid fraktsioonis eelmisel nädalal ja ka kiiret arutelu eile hommikul siiski ei ole fraktsioonis üksmeelt, keda sinna keskkonnakomisjoni esimehe kohale kandideerima panna. On erinevaid arvamusi fraktsioonis. Ja kuna erinevad arvamused on vaja läbi arutada ja läbi mõelda, siis ei olegi Eesti 200 fraktsioon veel oma kandidatuuri sinna kohale välja pannud. Eks me mõtleme ja arutame selle teema üle. Ja meile andis loomulikult lisaaega ka see,
et kuna täna on üldse viimane keskkonnakomisjoni koosolek ja järgmine korraline koosolek toimub alles septembris, siis iseenesest on fraktsioonil aega seda uut kandidatuuri esitada.

Mis puudutab Tarmo Tamme, siis ma arvan, et meest sõnast. Nii nagu ta on öelnud, et ta sealt tagasi astub, nii ta seda ka teeb.

Aga see võib juhtuda siis alles septembrikuus?

Ma ise loodan, et fraktsioon saab võib-olla varem koosmeele leitud niimoodi, et ei pea septembrini ootama. Aga tõsi ta on, et selle jaoks, et sealt komisjonist tagasi astuda, selleks peab see komisjon kokku tulema ja kuna ta nii või naa ennem kokku ei tule kui septembris, siis ilmselt see sinna sügisesse jääb.

Kas te saate öelda, kes või siis vähemalt millised argumendid kõlavad Izmailova kandidatuuri vastu?

Ma hea meelega ei kommenteeriks meie fraktsiooni sisekoosolekutel arutatut ja räägitut.

Millise mulje see avalikkusele Eesti 200-st ja Eesti 200 riigikogu fraktsioonist jätab, kui erakond saadab välja pressiteate ja siis hiljem avastab, et oleks vaja ikkagi veel asja arutada?

Ma ise arvan, et me teeme õiget asja. Iseenesest keskkonnakomisjon saab olema alates sügisest üks kõige olulisemaid komisjone. Võib-olla siiamaani on ta kogu selle ülejäänud poliitika taustal olnud selline rahulikum koht, aga arvestades rohepööret ja kui palju siiski on sellel keskkonnakomisjonil rohkem kaasa rääkida mitte ainult keskkonnateemadel, vaid ka majanduse teemadel,
rohepöördeteemadel, isegi majanduse käimalükkamise teemadel, samuti on seal päris palju igasugust Euroopa Liiduga seotud seadusandlust, siis ma arvan, et Eesti 200 valib väga tähelepanelikult seda inimest, kes seda komisjoni juhtima hakkab, sellepärast et nagu ma ütlesin, ta peab mõistma nii keskkonnakaitsjaid, aga aru saama ka sellest, et rohepöörde viib siiski läbi majandus ja rohepööre mõjutab eelkõige majandust. See on väga tähtis komisjoni koht. Ja ma loodan, et avalikkus saab aru, et Eesti 200 mõtleb põhjalikult, keda sinna panna.

Nii et Eesti 200 mainele siit hoopi te ei näe, kui ühel nädalal erakond ametliku pressiteatena teatab midagi ja siis selgub, et see ikkagi sisemise kisklemise tõttu nii ei ole?

Ma ei kasutaks sõnu "sisemine kisklemine", ma kasutaks sõnu "terve ja mõistlik arutelu". Ausalt öeldes mina ei näe mitte midagi halba selles, kui ka erakonnad või poliitikud ei ole alati eksimatud. Uskuge mind, nad ei ole. Ja kui üks erakond või poliitik tunnistab, et võib-olla läheb natuke rohkem aega, et mingit otsust teha,
siis ma arvan, et see näitabki, et erakond ei mõtle mitte ainult avaliku arvamuse peale, vaid ka selle peale, et Eesti riik on vaja korda teha.

Keda teie ise toetaksite keskkonnakomisjoni juhina?

Jällegi küsimus, millele ma arvan, et avalikus meedias vastata ei ole võimalik.