Metsandus on saanud viimastel aastatel palju tähelepanu, eks põhjus ole selles, et enam kui pool Eesti maismaast on kaetud metsaga ja suurem osa sellest metsast on meie kõigi oma ning Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata.

Mets ja metsaelanikud on meie pideva pilgu all ja loomulikult soovime neile parimat tulevikku, nad on enamikule meist kuidagi omaks saanud. Kliimamuutustest kuuleme iga päev, kuid isiklikult mõista CO2-probleemistikku ja sellega suhestuda on tavalisel inimesel ikka üsna keeruline.

Sama mure on riigimetsa keskusega, mis võib metsakaugele inimesele tunduda võõras, kuid mittemõistmine ei tähenda õigust väita, et RMK ei ole hästi juhitud professionaalne organisatsioon.

Arutleda võib aga teemal, mis peaks olema RMK laiem eesmärk. Üldiselt on RMK tuntud kui metsamajandusega tegelev organisatsioon, samal ajal on see ka ilmselt Eestis enim looduskaitsesse panustav ettevõte. Aastal 2022 teostas RMK 259 looduskaitselist tööd, koguväärtuses 4,8 miljonit eurot, tänavu on plaanis 330 erinevat tööd väärtuses 6,7 miljonit eurot.

Pindalaliselt on suurima mahuga selgelt soode taastamine. Viimasel kohtumisel RMK juhatuse esimehe Mikk Marraniga süvenesime ka Hiiumaal aset leidnud raiereeglite rikkumisse, kus tegu oli soo taastamisega ja ilmselgelt inimliku eksitusega.

Sellest juhtumist saab teha vaid järelduse, et RMK peab rohkem selgitama ka allhankijatele, mis on oluline ja kuidas peab igal üksikul juhul käituma. Ilmselt ei tee kurja ka see, kui lisaks harvesteridele nõuda kõikidelt metsas olevatelt masinatelt, et neil oleks pidev GPS-ühendus ja seega tellijal ehk RMK-l hea ülevaade metsas toimuvast.

Võib ju öelda, et tegijal ikka juhtub, aga isegi siis, kui see on üle hulga aja üksikjuhtum, peab seda kahetsusväärset juhtumit kasutama selleks, et organisatsiooni veelgi paremaks, efektiivsemaks ja selgemaks ehitada. Nii ka Mikk Marraniga kokku leppisime.  

Ütlus "ega kriisi ei saa ju lasta raisku minna" kehtib kindlasti ka siin. Palju kriitikat on looduskaitsjad teinud lageraiele looduskaitsealadel. Kohati on kindlasti nii, et lageraie ei kahjusta looduskaitsealade eesmärkide saavutamist, aga ilmselt oleks mõistlik kõva häälega välja öelda, et RMK loobub lageraietest looduskaitsealadel täielikult ja kasutab teisi metsamajanduse võtteid. Selline olukord annaks meie inimestele kindlustunde et mets on kaitstud ja süda rahul.

RMK ees seisab palju ülesandeid ja ka inimeste ootused on väga erinevad ning mitmekesised. Võtame näiteks kooreüraskist räsitud kuusikud. Kas lubada nende raie ja riskida osa ühiskonna meelepahaga või käsitleda kuivanud kuusikuid osana elurikkusest, säilitades selleks praeguse olukorra?

Lisaks majanduslike kahjule on kuivanud kuusik ka suur oht metsapõlenguks ja edasiseks uute puude nakatumiseks. Näitena võib tuua, et mõne aasta tagused suurpõlengud Austraalias olid osaliselt tingitud just vastu tulemisest roheliste nõuetele mitte põletada kontrollitult metsaalust võsa. Loodus lahendas probleemi omal moel ja nii võib minna ka meil. Eraldi teema võitluses süsinikdioksiidiga on see, kuhu istutada uusi puid, mis seoksid süsinikku, kui uuele metsale pole antud kasvuruumi.

Suur ja päris probleem on andmed, mis näitavad meie metsatagavara suurust ja sellest tulenevat raiemahtu. Me peame saama riigi andmed usaldusväärseks, ka selles on RMK-l suurima metsaomanikuna kandev roll. Suurim turuosaline peab näitama suunda, vedama innovatsiooni ja vastama ühiskonna ootustele.

Kindlasti on oluline lisaks huvigruppidele kuulata hoolega, mida on oma ala ekspertidel öelda. Olukord on keeruline ja vajab kaalutletud lahendusi, olen kindel et RMK saab nii olemasolevate kui ka uute väljakutsetega kenasti hakkama.