Loo keskkooli matemaatikaõpetaja ja nii põhikooli kui ka gümnaasiumi matemaatikaeksamite õppematerjalide autor Allar Veelmaa rääkis, et tema hinnangul polnud selle aasta põhikooli matemaatika lõpueksam varasemate aastatega võrreldes raskem, pigem oli just tegu lihtsama eksamiga.

"Eksam oli väga tehtav ja kõik, kes olid õppinud, pidid igal juhul selle tehtud saama," sõnas Veelmaa.

Veelmaa rääkis, et viimastel aastatel on eksamitega toimetulek sõltunud sellest, kuidas üks või teine õppur koroonaaegse koduõppega toime tuli.

"Ulaõpe tegelikult mõjus paljudele ruineerivalt, praktiliselt üks õppeaasta jäi vahele," lausus Veelmaa. "Samas nende noorte puhul, kes nüüd lõpetavad ja tänavu põhikooli lõpueksameid sooritasid, nende puhul pandeemia varju pugemine ei ole õige, sest nad on saanud ikkagi päris korralikult koolis käia."

Lävend tuleks kaotada

Veelmaa rääkis, et pigem on mure põhikooli lõpueksamitele seatud lävendis. Tema arvates tuleks lävend kaotada. Kui näiteks gümnaasiumis õppivatel noortel on võimalik keskharidus kätte saada ilma suurema pingutuseta ehk riigieksamil tuleb testi läbimiseks saada vaid üks punkt, siis põhikooli lõpetamiseks on lõpueksamil vajalik koguda vähemalt 50 protsenti punktidest.

"Põhiharidus on kohustuslik, aga samas seame kunstlikult tõkked ette, et kehva eksamitulemusega laps ei saaks kooli normaalselt lõpetatud ja minu arust pole lävend sellisel juhul lausa ainult mõttetu, vaid kuritegelik," sõnas Veelmaa.

"Lävend tekitab jabura asja nimega järeleksam ja ütlen ausalt: kui täna saab õpilane eksamil kaheksa protsenti ja teeb kolme-nelja päeva pärast järeleksami, siis kas edukas järeleksam on reaalne – no tegelikult ei ole."

Lisaks nentis Veelmaa, et murekoht on ka matemaatikaõpetajate puudus.

"Eesti riik ei ole selle nimel sentide eest ka pingutanud, et matemaatikaõpetajaid kooli juurde tuleks ja need, kes juba täna Tallinnas või Tartus matemaatikaõpetajaks õpivad, on valdavalt mingites koolides juba tööl," kirjeldas Veelmaa. "Seega tänased ja homsed ülikoolide lõpetajad õpetajate arvu ei suurenda."

Tartu Ülikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava programmijuht Evely Kirsiaed nentis, et suur osa tudengitest tõesti töötab juba mõnes koolis õpetajana.

"Valdav osa meie tudengeid ongi tegevõpetajad, kes soovivad omandada vastava hariduse ja saada õpetajakutse," sõnas Kirsiaed.

"Lisaks tuleb meile õppima tudengeid bakalaureuseõppekavalt "Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis", sest vaatamata õppekava nimetusele ei ole selle eriala lõpetajatel õigust minna kooli tööle enne, kui nad on omandanud magistrikraadi mingil õpetajakoolituse erialal," ütles ta.

Tasuta õppimise reeglid seavad piirid

Kirsiaed selgitas, et magistriõppesse tulijate arvu mõjutavad tasuta õppimise piirangud.

"Huvi õpetajaameti vastu on oluliselt suurem, kuid kuna praeguste reeglite kohaselt kuue aasta jooksul alates immatrikuleerimisest ei ole tudengil võimalik omandada tasuta teist magistrikraadi, siis enamik noori ei tee seda valikut, et õpiks õpetajaks," kirjeldas Kirsiaed.

Kirsiaia sõnul motiveerivad noori õpetajaks õppima positiivsed eeskujud, kui neil on endal olnud näiteks inspireerivad ja head matemaatikaõpetajad. Kuid siiski nentis ta, et üldiselt on noorte seas levinud arvamus, et õpetajaks õppimine piirab oluliselt nende tulevikuvõimalusi.

"On märgata trendi, et matemaatikaõpetajaks soovivad õppida väga erinevate erialade inimesed ehk nii-öelda karjääripöörajad pärast seda, kui nad on oma erialal juba mõnda aega töötanud," selgitas Kirsiaed.

"Meie õppekaval on aga nõue, et sisseastuja peab olema läbinud vähemalt 60 EAP ulatuses matemaatika- ja informaatikaalaseid eeldusaineid ja selle nõude täitmiseks oleme välja töötanud võimaluse läbida eeldusaineid täiendõppes tasuta," lisas ta.

Kirsiaed lisas lõpetuseks, et stipendiumite ja erisustega õppimises loodetakse lähiajal karjääripöörajate abil õppekava populaarsust ja kvalifikatsiooniga õpetajate arvu pisutki tõsta. Samas nentis ta siiski, et noorte õpetajaks õppijate motivatsiooni tõstmiseks vahendeid ei ole.