Bideni administratsioon on vargsi pidanud Iraaniga Teherani tuumaprogrammi piiramiseks kõnelusi. Samuti tahab Washington vabastada Iraani režiimi poolt vabastatud ameeriklasi, kinnitasid The New York Timesile USA, Iisraeli ja Iraani allikad. Mõlemad eesmärgid on osa laiemast USA jõupingutusest vähendada pingeid Iraani islamivabariigiga. Eraldiseisvalt kirjutas hiljuti Axios Iisraeli allikatele tuginedes, et Bideni administratsioon tahab Iraaniga tuumaküsimuses "minilepet". Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on uuele tuumaleppele vastu.

USA eesmärgiks on jõuda Iraaniga mitteametliku kokkuleppeni, mida mõned Iraani ametiisikud on nimetanud poliitiliseks relvarahuks. Selline kokkulepe võimaldaks vältida edasist eskalatsiooni. Iraan on tootnud rikastatud uraani, mille rikastatuse määr on lähedane tuumapomm jaoks vajalikule tasemele. Samuti on Iraan tarninud Venemaale droone, millega Vene väed on Ukrainat rünnanud.

Iraani ja julgeolekunõukogu alaliste liikmete ning Saksamaa ja Euroopa Liidu vahel kehtis varem Obama administratsiooni ajal 2015. aastal kokku lepitud Iraani tuumalepe. Praegune USA president Joe Biden oli tollal Ameerika Ühendriikide asepresident. USA viis hiljem leppest välja järgmine USA president Donald Trump ning katsed sõlmida uus ametlik lepe on siiani luhtunud. Iraan laiendas oma tuumaprogrammi peale USA leppest lahkumist.

Uue mitteametliku kokkuleppe kohaselt nõustuks Iraan mitte rikastama uraani üle 60 protsendi. Tuumapommi tegemiseks kasutatakse tavaliselt 90 protsendini rikastatud uraani. Ameerika Ühendriigid on varem hoiatanud, et selle tasemeni uraani rikastamine päädib tugeva USA reaktsiooniga. Kokkuleppe osana teeb Iraan edaspidi rahvusvaheliste tuumainspektoritega edaspidi tihedamat koostööd. Samuti lõpetaks Iraan ja Iraaniga seotud rühmitused ka surmavad rünnakud USA üksuste vastu Süürias ning Iraagis. Lisaks sellele kinnitaks Iraan, et nad ei müü ballistilisi rakette Venemaale.

Vastutasuks tahab Iraan USA sanktsioonide karmistamise peatamist ning karmide vastusammude peatamist läbi ÜRO või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA). Iraan tahab taastada ligipääsu miljarditele USA poolt külmutatud Iraani varadele. Samas oleks nende varade kasutamine piiritletud humanitaarsete tegevustega.

International Crisis Groupi Iraani direktori Ali Vaezi sõnul ei ole ükski nendest kokkulepetest lõplik lepe, vaid pigem tahetakse piirata tegevusi, mis ületaks mõlema osapoole jaoks punaseid jooni. Seega on mitteametlik kokkulepe pingete leevendamiseks, et oleks aega ja ruumi arutada tuumalepet tulevikus, selgitas Vaez. Ka Iraani kõrgeim usujuht ajatollah Ali Khamenei ütles kolmapäeval, et toetab kokkulepet lääneriikidega kui Iraani tuumataristu jääb alles. Khamenei ütles lisaks, et Iraan peaks mingil määral jätkama koostööd rahvusvaheliste tuumainspektoritega.

Kokkuleppe osana võib näha ka Ameerika Ühendriikide hiljutist otsust lubada Iraagil maksta 2,76 miljardi dollari väärtuses energiakandjatega seotud võlgu Iraanile. Seda raha saaks Iraan kasutada USA poolt heaks kiidetud vahendajate kaudu toidu ja ravimite ostuks. The New York Times meenutas, et Iraani raha vaba kasutamine tuumaleppe ajal häiris varem väga tugevalt USA vabariiklasi tuumaleppe ajal, kuna nende sõnul kasutas Iraani režiim vabanenud raha terrorismi rahastamiseks. Iraan tahab enda kätte saada ka seitsme miljardi dollari väärtuses naftaga seotud makseid, mis on kinni peetud Lõuna-Koreas. Ka seda vabanevat raha saaks kasutada vaid humanitaareesmärkidel.

Iraan on pingete leevendamiseks Lähis-Idas hiljuti Hiina vahendusel taastanud diplomaatilised suhted Saudi-Araabiaga. Reutersi teatel on Iraanil kavas suhted taastada ka Bahreiniga. Saudi-Araabia ja Bahrein katkestasid diplomaatilised suhted Iraaniga 2016. aastal.