Tänavu on ekslikke kõnesid tehtud juba ligi 108 000. Suuresti on need põhjustanud nutitelefonid- ja kellad, mille seadistustest on hädaabi numbri kiirvalik maha võtmata. Tihti on jäetud laps omapäi telefoniga mängima.

"Kuna 112 numbrile on võimalik helistada sim-kaardita, siis väga tihti need vanad nuputelefonid on antud lastele mängimiseks. Ja kui lapsed sellega mängivad, siis tihti paratamatult võib sealt tekkida hädaabikõne, ilma et nad ise seda teaksidki. Ja sellisel juhul oleks ikkagi mõistlik vaadata vanematel üle, et kui nad annavad sellise telefoni mängimiseks, et vähemalt võtta see aku sealt tagant ära, siis see ei saa kõnesid teha," sõnas häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.

Sageli teevad tühikõnesid enese teadmata ka eakad inimesed. "Vanem inimene, kes hooldekodus oli, tal oli sugulaste poolt jäetud sim-kaardita telefon, see oli padja all ja sellel telefonil oligi eraldi SOS-nupp, see oli sisse jäänud. Mõne tunni jooksul suutis see telefon teha meile 1400 kõnet, mis ikkagi tegelikult üsna ummistas meie liine," sõnas Murakas.

Üldjuhul selgitab päästekorraldaja abivajaduse minuti jooksul.

"Iga kõne, mis meile sisse tuleb, eeldame, et seal taga on reaalne abivajadus. Siis tulebki see selgeks teha. Kui inimene ikka mitte midagi ei räägi, midagi ei kosta, siis kuulame tausta, vaatame kaarti, vaatame numbrit, oleme veendunud, et seal taga ei ole abivajadust. Kellel samal ajal reaalne abivajadus on, tal tuleb oodata," sõnas häirekeskuse Põhja keskuse päästekorraldaja Helen Valdre.

Kuna karistatav on vaid teadlikult tehtud valekõne, siis häirekeskuse sõnul aitab vaid teadlikkuse tõstmine. "Enamasti ei ole nende kõnede taga pahatahtlikkus. Tihtipeale ongi oskamatus seadmetega ümber käia," sõnas Murakas.