Grosberg rääkis kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et Ukraina relvajõud jätkavad oma pealetungi operatsiooni esimese faasi tegevusi ehk siis eelkõige kujundavaid operatsioone eesmärgiga leida Vene relvajõudude kaitsepositsioonides nõrgemaid kohti.

"Initsiatiiv on ilmselgelt Ukraina relvajõudude käes, mis tähendab seda, et nemad valivad nii aja, koha kui ka meetodi, kus kohas ja mismoodi vastase üksuseid rünnata. Vene Föderatsioon loogiliselt üritab siis samal ajal kulutada Ukraina ründevõimet nii palju kui võimalik. Kasutatakse siis selleks kõiki nende valduses olevaid vahendeid, suurtükituld, miinivälju, ka õhuvahendeid," rääkis Grosberg.

Grosberg tõstis viimase nädala trendina esile just lõuna suunal kasvanud helikopterite ja ründelennukite kasutamist oluliselt lähemal rindejoonele, kui seda on tehtud eelnevatel aegadel.

"Lisaks on üritanud Vene Föderatsiooni relvajõud läbi viia mitteedukaid rünnakuid selleks, et ukrainlasi tagasi sundida. Ja kõige aktiivsemad ründe poole pealt on oldud Kupjanski ja Svjatove piirkonnas," märkis Grosberg.

Grosbergi sõnul on ukrainlased olnud aktiivsed Bahmutist nii lõuna kui ka põhja pool, samuti Velikaja Novosilka suunal Mariupoli liini peal, lisaks käib ründetegevus Orihhivi ja Berdjanski suuna peal.

"Kindlasti ei ole olukord veel selline, mis võiks öelda, kus ja milline on pealöögi suund ja kuhu liigutatakse siis enamik Ukraina vägesid, sinna on veel aega minna. Eelkõige käivad kujundavad operatsioonid, teisisõnu ka luure tulega, selleks, et leida neid nõrku kohti ja auke Vene Föderatsiooni kaitseliinides,
kuhu siis oma põhijõud kaasata," rääkis Grosberg.

Grosbergi sõnul ei ole viimase kuue kuu jooksul ettevalmistatud Ukraina üksusi veel lahingutegevustesse kaasatud.

Grosberg rääkis, et kui tekib küsimus, miks Ukraina vastupealetung nii palju aega võtab ja näiliselt nii aeglane on, siis on see tema sõnul sõjalises mõttes täiesti loogiline.

"Sisuliselt viimased üheksa kuud on Vene Föderatsioon kulutanud selle peale, et oma kaitserajatisi rajada. Ja klassikalise ründeoperatsiooni läbiviimise võtmes, kus sul peaks isikkoosseisu ja relvastuse ülekaal olema kolm ühele, siis paraku praegu ukrainlastel seda ei ole. Pigem on see jõudude vahekord enam-vähem üks-ühele. Ja sellest tingituna ja tarbetuid riske mitte võttes
lähenevad ukrainlased oma operatsioonile metoodilisemalt, ettevaatlikumalt ja vaiksemalt, sest nii inim- kui ka tehnikaressurss on kulla hinnaga," rääkis Grosberg.

Grosbergi sõnul jälgib Ukraina praegu, kuhu Venemaa oma reservid ümber paigutab. "Täna me saame öelda, et reservide kaasamistega liikumisi on olnud näha nii Bahmuti suunas, kui ka Velikaja Novosilka piirkonda. Eelkõige on üksusi ära toodud Hersoni oblastist, mis peale tammi õhkimist ei vaja enam nii suuri üksuseid selles piirkonnas," lausus Grosberg.

Grosberg rääkis, et tehnika kaotused ukrainlaste poolt on ründetegevusega paratamatult kaasnev asjaolu ning protsentuaalselt kaotatud tehnika arv, mis lääneriikide poolt annetatud on, jääb alla 10 protsendi, mis võib edasise tegevuse käigus kasvada.

"Kõige suurem erinevus lääne tehnika ja seni kasutusel olnud nõukogude või vene tehnika vahel on parem kaitstus eelkõige tehnikameeskondadele, isikkoosseisule. Mobiilsus tehnikal võib küll kaduda, aga nende meeskonnad
valdavalt pääsevad, kui mitte päris tervena, siis väga väikeste vigastustega," sõnas Grosberg.

Järgmisel nädalal jätkuvad Grosbergi sõnul sarnased kujundavad operatsioonid Ukraina relvajõudude poolt. "Üritatakse leida neid auke tõenäoliselt väga laial rindelõigul. Pealetungi me veel järgneva seitsme päeva jooksul ei näe," lõpetas Grosberg.