Eesti Pank: äsjased maksutõusud vähendavad järsult riigieelarve puudujääki
Riigikogus ööl vastu teisipäeva vastu võetud maksumuudatused, millega tõstetakse käibemaksu ja tulumaksumäärasid ning kaotatakse mitmed maksusoodustused, parandavad Eesti Panga hinnangul järsult riigi rahanduse olukorda ning järgmisel aastal peaks riigieelarve puudujääk jääma juba alla Euroopa Liidus lubatud kolme protsenti. Eesti majanduse olukord on küll halb, aga tegu ei ole kriisiga, ütles keskpanga president Madis Müller.
Eesti Panga teisipäeval avaldatud prognoosi kohaselt jääb 2023. aastal riigieelarve puudujääk 3,4 protsendi tasemel SKP-st, kuid järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused, väheneks see 1,7 protsendile ning 2025. aastal juba 1,3 protsendile.
Müller rõhutas oma ülevaates, et keskpank ootas ära riigikogu istungi tulemused ning nende otsuste valguses tegi viimased täiendused oma prognoosi.
"Siit paistab välja, et eelarve puudujääk tänu maksumuudatusetele oluliselt väheneb võrreldes selle aasta tasemega," tõdes Eesti Panga juht.
Kommenteerides Eesti majanduse üldist tervist ja olukorda, ütles Müller, et see on keskpärane või keskmisest pisut halvem, aga samas ei saa rääkida majanduskriisist.
Panga korraldatud pressikonverentsil räägiti ka sellest, et inflatsioon on kiirelt pidurdumas, inimeste palgad ning ostujõud taas kasvamas, uuesti on hakanud kasvama ka väiksemad hoiused.
Rahandusministeeriumi aprilli alguses avaldatud prognoosi kohaselt kasvab eelarvepuujääk sel aastal 1,7 miljardi euroni ehk 4,3 protsendini SKP-st.
Maksutõusud suurendavad inflatsiooni ja piiravad eratarbimist
Müller tõdes ka, et kuna riigikogus öösel vastu võetud maksumuudatused tähendavad valitsuse poolt vähem laenuraha kulutamist investeeringuteks, siis lühiajaliselt tähendab see mõnevõrra väiksemat majanduskasvu ja eratarbimise kasvu.
Panga esitatud prognooside kohaselt oleks ilma maksumuudatusteta järgmise aasta majanduskasv 2,8 protsenti ja maksutõusudega 2,4 protsenti, 2025. aastal oleks see mõlema stsenaariumi puhul 3,5 protsenti.
Eratarbimine kasvanuks ilma maksumuudatusteta prognoosi kohaselt järgmisel aastal 3,2 protsenti, nüüdses olukorras tõuseks see aga 2,4 protsenti. 2025. aastal oleks see ilma maksumuudatusteta 5,0 protsenti, eelarvepoliitika muudatustega 4,8 protsenti.
Inflatsioon oleks ilma muudatusteta järgmisel aastal 2,0 protsenti, pärast maksumuudatusi prognoosib keskpank 2024. aasta inflatsiooniks 3,9 protsenti. 2025. aastal oleks ilma eelarvepoliitika muudatusteta tarbijahinna indeks kasvanud prognoosi kohaselt 2,0 protsenti, nüüd aga prognoosib keskpank selle suuruseks 2,5 protsenti.
Vaata Eesti Panga pressikonverentsi videot siit:
Toimetaja: Mait Ots