Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 33 riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt kaob alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 22 protsendile. Samas kaob 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks.

Kui algse eelnõu kohaselt pidi 14 protsendilt 22 protsendile tõusma ka krediidiasutuste avansilise makse määr, siis teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt kasvab avansilise makse määr plaanitust vähem ehk 18 protsendile.

Alates 2025. aastast kaob seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

"Praegusest muudatusest võidavad need, kes teenivad keskmist või sellele lähedast tulu. Sealt 1200 eurost hakkab, aga 1500 kuni 2000 euroni on need, kes võidavad. Aga see on see vahemik, millega me ühiskonnas oleme väga palju aastaid vaeva näinud. Siin on õpetajad, väga paljud meditsiinitöötajad, julgeolekutöötajad, päästjad. Me tõstame kogu aeg nende palka, aga nendel juhtuski see, et nad olid selles palgavahemikus, kus palgatõusust võeti kolmandik ära," selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Maris Lauri "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul peaks täiendava tulumaksustamise kaotamine sobima ettevõtjatele, sest vähendab palgasurvet.

Opositsioonis oleva keskerakondlase Jaak Aabi sõnul ei saa maksutõusud kuidagi inimeste elujärge paremaks teha.

"Võidavad kõige rohkem alates 2100-eurose sissetulekuga, sest mujal oli väike maksuvabastus allpool olemas. Ja teine probleem on see, et kõik see maksupakett kokku – me ei tea, mis veel tuleb, automaks, keskkonnamaksud –, tegelikult sööb ära ka nende jõukamate võidu. Ei võida keegi," kommenteeris Aab.

Tema sõnul on riigi rahandus kurvas seisus, kuid maksumuudatused selle olukorda ei paranda. Suurem osa edaspidi kogutavatest maksudest ehk pool miljardit läheb Aabi sõnul astmelise tulumaksuvabastuse kaotamiseks.

"Kahju on see, et see maksudest kogutav tulu ei paranda tervishoiu olukorda – järgmisel aastal 100 miljonit eurot miinust, ülejärgmisel aastal 200 miljonit miinust. Omavalitsused on pankroti äärel, pensionid kahjuks järgmisel aastal eriti ei tõuse. Neid kohti, kuhu seda raha panna, oleks palju targemaid kui nn küüru kaotamine," ütles Aab.

Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 17. mail. Tähtajaks esitasid saadikud sellele 377 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.