Prigožin on Vladimir Putini omakandimees – sündinud 1961. aastal Leningradis. Oma esimese kriminaalkaristuse teenis noormees juba 18-aastaselt varguse eest. Kaks aastat hiljem sai tulevane Wagneri juht röövimise eest 13 aastat, millest istus ära üheksa.

Vabanedes asutas Prigožin Peterburis hot-dogi putkade keti. Äri läks hästi ja mõne aasta pärast oli tal juba mitu kallist restorani. Üks neist meeldis Putinile nii väga, et presidendiks saades hakkas ta tooma sinna väliskülalisi. Sealt ilmselt algaski Prigožini tutvus Putiniga.

Mõni aasta hiljem sai Prigožini cateringi firma Concord lepingu Kremli toitlustamiseks ning sealt pärinebki tulevase väepealiku hüüdnimi "Putini kokk". Ühtlasi muutus Prigožin Moskva võimuringkondades järjest mõjukamaks.

Kui Moskva alustas 2014. aastal sõda Donbassis, tulid ka esimesed märgid seal tegutseva salapärase eraarmee kohta, mida seostati Prigožiniga. Nimi Wagner jäi üksusele külge ühe selle komandöri hüüdnime järgi, kes oli suur Natsi-Saksamaa fänn.

Ukraina kõrval tegutses Wagner paljudes Aafrika riikides, kust pärineb ka Prigožini hiigelvarandus.

Igal pool seostuvad wagnerlased piinamiste ja teiste sõjakuritegudega. Nende firmamärgiks on saanud kuvalda ehk sepavasar, millega vangil pea purustatakse.

Otsese sõjategevuse kõrval lõi Wagner niinimetatud trollivabrikuid, mis tegelesid suunatud netikommentaaride kirjutamisega, püüdes muuhulgas mõjutada USA presidendivalimisi.

Kui varem oli Wagneri eraarmee ja Prigožini seotus sellega avalik saladus ja viimane kaebas kohtusse igaühe, kes seda avalikult mainis, siis Venemaa täiemahuline kallaletung Ukrainale aasta tagasi tõi Prigožini palgaarmee põranda alt välja.

Wagner  kogus kuulsust eelkõige Bahmuti vallutamisel. Selle juht Jevgeni Prigožin tõusis aga järjest enam Vene marurahvuslaste iidoliks, esinedes meedias karmisõnaliste avaldustega, kus süüdistas järjest enam Vene armee ja kaitseministeeriumi juhte sõjakäigu ebaõnnestumises. Kuni laupäeval võttis Putini kokk ette oma marsi Moskva peale.