Euroopa Liidu välisministritele oleks justkui üks ja sama inimene kirjutanud ette jutupunkti, mida korrutada – et nädalavahetusel toimunu on Venemaa siseasi. Samas ei kartnud mõni siiski järeldamast, et Vladimir Putini võim pole vankumatu.

"Koletis, kelle Vladimir Putin ise lõi, – Wagner –, nüüd hammustab teda ennast. Koletis on pöördunud oma looja vastu. Venemaa poliitiline süsteem näitab oma nõrkusi ning sõjaväe jõud on mõranemas. Sellel on väga oluline mõju sõjale Ukrainas," rääkis Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell.

"On väga keeruline üldse midagi ennustada. Kas see on mängu muutev olukord või mitte, ma ei tea, aga loomulikult on sellel mõju. Minu tõlgendus on see, et Putini võim on nõrgenenud mingis mahus," kommenteeris Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen.

Taani välisministri sõnul loodab ta, et mitmed riigid, kes seni pooli valinud pole, tulevad nüüd Ukraina taha. Vähemasti Euroopa Liidu riigid lubasid, et see innustab neid veel enam Kiievit aitama, sest segadus Venemaal võiks nõrgendada neid ka lahinguväljal.

"Meil ei ole vaja mõelda režiimimuutusest Venemaal. Me ei pea seda venelastega planeerima. Nad on suutelised seda täiesti ise tegema. Me ei tohi lasta ennast sellest segada, sest sellised sündmused tõenäoliselt korduvad tulevikus. Kõik, mida me peame tegema, on Ukrainale keskenduma ja tegelikult isegi lisaks panustama nende abistamises," sõnas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

"Rahurahastu 3,5 miljardi euro raames on vastu võetud. Ja täna veel eraldi räägiti, et kiiremas korras on vaja kaheksas sõjalise abi pakett suurusjärgus 500 miljonit kohe vastu võtta ja anda Ukrainale," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Euroopa Liidu riikide juhid arutavad toimunut neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa Ülemkogul.