Prigožin plaanis vahistada kaitseminister Sergei  Šoigu ja kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi. Mõlemad sõjaväejuhid olid visiidil Ukrainaga piirnevas lõunapiirkonnas. Lääne ametnike sõnul sai FSB sellest plaanist paar päeva varem teada.

Venemaa rahvuskaardi juht Viktor Zolotov väitis riigimeedias samuti, et võimud olid Prigožini kavatsustega kursis. Asjaga kursis inimeste sõnul said lääneriikide luureagentuurid samuti Prigožini vandenõust teada. Agentuurid analüüsisid satelliidipilte ja kuulasid pealt sidet. 

Prigožin oli veendunud, et osa Venemaa relvajõududest liitub tema mässuga. Prigožin sai lekkest teada ja seetõttu pidi ta mässu käivitama plaanitust varem. Mässu ennetähtaegne alustamine võis olla üks teguritest, miks Prigožini mäss ebaõnnestus, vahendas The Wall Street Journal.

Prigožini väed vallutasid siiski kiiresti Venemaa lõunaosas asuva strateegiliselt tähtsa Rostovi linna. Lääne luure hinnangul viitab see sellele, et Prigožini mässus võisid osaleda ka regulaararmee ohvitserid. 

Lääne ametnikud ütlesid, et Prigožin andis oma plaanidest teada ka kõrgematele sõjaväelastele, nende hulgas oli kindral Sergei Surovikin. Pole veel selge, kas Surovikin edastas Prigožini plaanid FSB-le. 

Meedias levivad nüüd kuuldused puhastustest Venemaa armees. Endine kaitseministeeriumi ametnik Mihhail Zvintšuk ütles, et Wagneri mässu tõttu toimuvad armees ulatuslikud ümberkorraldused. 

Surovikin on avalikkuse vaateväljast kadunud, viimati oli teda näha laupäeval, kui ta kutsus Vene vägesid Ukrainas mitte ühinema mässuga.