Kannik tuletas meelde, et 24. juuni hommikul, mil Wagneri mäss oli käimas, ütles Venemaa liider Vladimir Putin, et mässukatse läbiviijad saavad kogu seaduse karmusega karistatud. Algatati ka kriminaalasi, kuid esmaspäeval see lõpetati.

"Prigožinit Vene võim kindlasti karistada tahaks. Samas julgust ja enesekindlust massiivseks ja avalikuks karistuseks siiski ei jätkunud," märkis Kannik. "Kokkulepe, mis (Valgevene liidri Aleksandr) Lukašenka või kellegi vahendusel 24. juuni pärastlõunal või õhtupoolikul tehti, vähemalt algselt Putin oma poolt sellest täitis ja karistust pole Prigožinile tulnud," lisas ta.

Kannik ütles, et Prigožin kaotab kindlasti oma mõjujõudu ja Vene riik Wagnerit senisel kujul enam ei finantseeri, kuid Prigožinit võib Vene võim karistada alles kunagi hiljem, kui suudab end piisavalt kindlustada.

"Praegu, ma arvan, on kindlustamisest asi kaugel. On selge, et Prigožinil, kui polnud avalikke toetajaid, siis kaasamõtlejaid ja sümpatiseerijaid oli kindlasti Vene armee ja julgeolekuorganite sees. Ja sellisel vananeval ja väsival võimul, kergelt stagneerunud võimul nagu ta paratamatult on pärast seda, kui sama seltskond inimesi on 20 aastat järjest võimul olnud, ei ole praegu seda sisemist energiat, jõudu, et väga tugevatele karistusmeetmetele minna," rääkis Kannik.

Mis saab väidetavalt Wagneri mässuplaanist teadnud ning ka Venemaal üle kuulatud Vene kindralist Sergei Surovikinist, on Kanniku sõnul esialgu keeruline öelda. Kanniku sõnul on Venemaalt näiteid varasemast, kus mõni kõrge kindral on oma ameti säilitanud, kuigi võimud on tema tegevust uurinud.

Prigožin nõudis Putinilt kaitseminister Sergei  Šoigu ja kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi väljavahetamist. Kanniku hinnangul Putin seda vähemalt lähinädalatel ei tee.

"See oleks otsene järeleandmine Prigožinile. Kuvandi mõttes ta seda lubada ei saa. Aga et see pikemas perspektiivis toimub, seda ma ikkagi ei välistaks. See võimalus on täiesti olemas erinevatel põhjustel. Üks on kindlasti see, et tegelikult Vene armee ei näidanud oma võimekust Prigožini mass eos maha suruda – ka see võib olla piisav põhjendus. Samas, Putin on üsna mugav, tal on oma lähima ümbruskonna muutmine praegu keeruline. Kas ta tahab Gerassimovi ja Šoigu välja vahetada, see on küsitav," rääkis ta.

Pärast Wagneri mässu on Putin varasemast rohkem ilmunud avalikkuse ette nii erinevate pöördumiste kui ka kohtumistega.

"Putin on olnud sõja algusest alates üsna ettevaatlik oma meediaesinemistega. Neid ei ole liiga palju olnud ja ta on püüdnud hoida ennast teatud piirini tagaplaanil. Eelmise nädala jooksul tekkis massiivne Putini esinemiste vool. Kui mõned nendest esinemistest on normaalsed, näiteks kohe pärast Prigožini sündmusi toimunud esmaspäevane ettekanne, siis seal on ilmselgeid anomaaliaid hiljem tulnud," selgitas Kannik.

"Kõige tõsisemalt võetav, kõige nähtavam ja kõige koomilisem nendest on Dagestani episood. Kui me arvestame seda, mida Putin on varasematel kuudel teinud, kui ettevaatlik ta on olnud inimestega suheldes, kui lähedale ta on lasknud inimesi füüsiliselt – kui ta oma kindralite, oma lähimate liitlastega suhtleb kümnete meetrite kauguselt, siis korraga ta kallistab ja embab suvalisi inimesi tänavatelt –, siis see on karjuvas vastuolus tema senise arusaamaga, kuidas enda tervist hoida, kas või koroona eest. Kui ma olen siiani suhtunud suure skepsisega kõikidesse nendesse teisikute variantidesse, siis Dagestani episoodi puhul ma paneksin küll panuse sellele, et seal oli teisik," rääkis Kannik.