Sõja 491. päev: Ukraina väed edenesid Berdjanski suunal 1300 meetrit

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas neljapäeval Ukraina vägede edenemisest Berdjanski suunal 1300 meetrit, Kliššivka poole samas 1200 meetrit ning Kurdjumivka suunas 1500 meetrit. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et ohvriterohke Kramatorski raketirünnaku koordineerija on vahi alla võetud. Viimastel andmetel hukkus Vene raketirünnakus Kramatorskile 12 inimest.
Oluline 29. juunil kell 22.12:
- Maljar: Ukraina väed edenesid Berdjanski suunal 1300 meetrit;
- WSJ: USA on otsustamas pikamaarakettide Ukrainale andmise kasuks;
- USA: NATO näitab tippkohtumisel oma toetust Ukrainale;
- Zelenski: Kramatorski rünnakut koordineerinud isik on vahi all;
- ISW hinnangul on lõplik kokkulepe Wagneriga veel sõlmimisel;
- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 680 sõdurit, kaks tanki ning 27 suurtükisüsteemi.
Budanov: Wagneri grupeeringu palgasõdurid ei sõdi enam Ukraina territooriumil
"Palgasõdurite firma Wagner ei osale enam sõjategevuses Ukraina territooriumil. See oli Vene Föderatsiooni on parimaid üksuseid, mis teadis, kuidas iga hinna eest edu saavutada," ütles neljapäeval Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.
Budanov ütles, et mõned Wagneri võitlejad paiknevad endiselt Lõuna-Ukrainas, kuid nad ei osale sõjategevuses, vahendas The Kyiv Independent.
WSJ: USA on otsustamas pikamaarakettide Ukrainale andmise kasuks
USA on heaks kiitmas ATACMS pikamaarakettide andmist Ukrainale, kirjutab The Wall Street Journal, toetudes USA ja Euroopa ametnikele.
WSJ andmetel on heakskiit vaja saada veel kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, kuid ka Valges Majas on jõutud arusaamale, et Ukrainat on vaja lähinädalatel toetada.
Pentagon teatas neljapäeva õhtul WSJ artiklit kommenteerides, et neil pole andmeid, et selline otsus lähiajal tehtaks.
Samas on Venemaal Wagneriga juhtunu olnud toeks pigem skeptikutele, kelle hinnangul pole praegu vaja olukorda eskaleerida.
CNN teatas nädalapäevad tagasi, et NATO soovitas Ukrainal niinimetatud Wagneri mässu ajal mitte rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke, et mitte jätta muljet, et Ukraina liitlased on ka Prigožini liitlased ja üritavad sekkuda Venemaa siseasjadesse.
ATACMS-i raketi laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit.
Vene rünnakus Hersoni oblastile hukkus kaks inimest
Hersoni oblasti võimud teatasid neljapäeval, et Vene vägede rünnaku tõttu hukkus kaks tsiviilisikut. Oblasti kuberner ütles, et Vene väed pommitasid hoonet, kuhu inimesed tulid saama humanitaarabi, vahendas The Kyiv Independent.
Neljapäeval korraldas Venemaa veel ühe rünnaku Hersoni oblasti vastu. Siis hukkus üks 71-aastane naine, vigastada sai veel kaks inimest.
Pence saabus Ukrainasse ja kohtus Zelenskiga
USA endine asepresident ja vabariiklaste partei presidendikandidaat Mike Pence saabus neljapäeval Kiievisse ja kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Pence oli esimene vabariiklaste kandidaat, kes valimiskampaania ajal külastab Kiievit. Pence kiitis Ukraina sõdurite kangelaslikkust ja ütles, et USA peab jätkama Ukraina toetamist, vahendas The Kyiv Independent.
Thunberg saabus Ukrainasse ja kohtus Zelenskiga
Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg saabus neljapäeval Ukrainasse ja kohtus seal president Volodõmõr Zelenski. Thunberg arutas Kahhovka tammi hävitamisega seotud ökoloogilisi tagajärgi, vahendas The Kyiv Independent.
Thunbergia koos jõudsid Ukrainasse veel Rootsi endine välisminister Margot Wallström, Euroopa Parlamendi asepresident Heidi Hautala.
USA: NATO näitab tippkohtumisel oma toetust Ukrainale
NATO on jõudmas konsensusele, kuidas tegelda Ukraina liikmesuse teema edasiviimisega eelseisval tippkohtumisel ning kavatseb näidata liikumist "kõrgemale ja kaugemale" sellest, mida varem Kiievile lubati, ütles neljapäeval Ühendriikide suursaadik alliansis.
Kiiev on kutsunud NATO liitlasi andma kahe nädala pärast Vilniuse tippkohtumisel lubadust, et Ukraina võetakse alliansi liikmeks pärast seda, kui lõpeb sõda Venemaaga.
Diplomaadid NATO-s ütlevad, et USA on olnud tõrges liikuma kaugemale 2008. aastal Bukaresti tippkohtumisel antud lubadusest, mis rõhutas, et Ukrainast saab alliansi liige, kuid ei seadnud selleks mingit ajakava.
NATO 31 liikmesriiki on pragu vaidlemas Ukraina võimaliku liikmesuse täpse sõnastuse üle tippkohtumise lõppdokumendi jaoks.
USA suursaadik NATO juures Julianne Smith ütles, et lõppversioon võib hakata andma vastust küsimusele, kuidas Ukrainast saab ükskord alliansi liige.
"Ma arvan, et enamik meist tunneb kindlust, et oleme suutelised jõudma kokkuleppele, mis peegeldab seda, kus me oleme ja et ukrainlased usuksid ja tunneksid midagi kõrgemat ja kaugemat Bukaresti kordamisest," ütles ta.
Smith ütles, et allianss on jõudmas lähemale konsensuse leidmisele sõnastuses.
Ta märkis, et üks variant, mida kaalutakse, on see, et Ukrainal lubatakse kõrvale jätta liikmesuse tegevusplaan, mis määratleb alliansi liikmeks saamise tingimused.
Mitme lääne diplomaadi sõnul arutavad sellised NATO juhtivliikmed nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa praegu kahepoolseid relvatarnete lubadusi, andmaks Ukrainale ajutiselt kindlust enne liikmesust.
Smith ütles, et Washington peab Kiieviga kõnelusi andmaks neile kindlust pikemas vaates ning aidates neid raamides, mida on tehtud viimased 15 kuud.
Ta ei täpsustanud, kas enne Vilniuse tippkohtumist tehakse teatavaks midagi konkreetset.
Smithi sõnul ootab ta Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osalemist Vilniuse tippkohtumisel ning loodab, et tema kohalolek saadab "jõulise sõnumi" Vene režiimi juhile Vladimir Putinile.
"Vilniusest tulev signaal on see, et me jätkame Ukraina taga seismist, me oleme koos Ukrainaga, ning Zelenskõi isiklik kohalolek seal, ma arvan, on väga võimas."
"Ma arvan, et see on tähtis ukrainlastele ja ma arvan, et see on tähtis NATO-le."
Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga viis inimest
Venemaa rünnakutes Ukraina ida- ja lõunapiirkondadele hukkus viimase ööpäeva jooksul viis inimest ja veel üheksa sai viga, vahendas The Kyiv Independent kohalikke võime.
Iisrael pole nõus saatma õhutõrjesüsteeme Ukrainale Iraani tõttu
Benjamin Netanyahu ütles The Wall Street Journalile antud intervjuus, et Iisrael ei saa Ukrainale anda enda Iron Dome (raudkupli) õhukaitsesüsteeme. Iisraeli peaministri sõnul oleks nende Ukrainasse saatmise korral oht, et need satuvad Iraani. Netanyahu meenutas samas, et Iisraeli lennukid lendavad Süüria õhuruumis koos Vene lennukitega ning Iisrael peab seetõttu Venemaaga arvestama.
Iisraeli kaitsevägi on Iron Dome õhutõrjet kasutanud alates 2011. aastast. The Moscow Times meenutas, et Iisrael keeldus ka selle aasta jaanuaris vanemate Hawk õhutõrjesüsteemide saatmisest Ukrainale.
Maljar: Ukraina väed edenesid Berdjanski suunal 1300 meetrit
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas neljapäeva hommikul, et Ukraina väed jätkavad pealetungioperatsioone Melitopoli, Berdjanski ja Bahmuti suunal.
Maljari sõnul on Ukraina väed Berdjanski suunal edenenud 1300 meetrit ning Ukraina vägesid on Rivnopoli suunal saatnud edu. Maljari väitel vähendataksel sel ründesuunal Vene vägede ründepotentsiaali, hävitades nende tehnikat, lahooneid, juhtimispunkte ja isikkoosseisu. Maljari väitel kaasasid Vene väed lõunarindel kaitseks kõik reservid ning tõid selleks kohale ka ühe brigaadi, mis kunagi pages Hersonist.
Idarindel edenesid Ukraina väed Kliššivka poole samas 1200 meetrit ning Kurdjumivka suunas 1500 meetrit. Bahmuti linnast põhjas ja lõunas jätkuvas samas ägedad lahingud.

London: Il-22M lennuki kaotus mõjutab Vene sõjapidamist Ukrainas
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuse rindeülevaate raames esile, et nädalavahetusel Wagneri grupeeringu poolt alla tulistatud Vene Il-22M juhtimislennuk mõjutab ka Vene sõjapidamist Ukrainas. Vene õhuväel on selliseid lennukeid ainult kuni 12. Suurbritannia hinnangul mõjub lühiperspektiivis paljude õhuplatvormide ja kogenud lendurite kaotus negatiivselt ka Vene õhuväe moraalile.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 29 June 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 29, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/xE56uKKG6K
#StandWithUkraine pic.twitter.com/IC82YrRjZx
Avalikult kättesaadavate allikate kohaselt tulistas Wagner oma nädalavahetusel toimunud mässu käigus alla kuus kopterit ja ühe Vene Il-22M juhtimislennuki.
Zalužnõi Milleyle: Ukraina vajab demineerimistehnikat
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas hiljutisest vestlusest Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark Milleyga. Zalužnõi ütles Milleyle, et Ukraina relvajõud jätkavad pealetungitegevust ning on haaranud strateegilise initsiatiivi ja liiguvad edasi. Zalužnõi rõhutas, et Ukraina relvajõud vajavad relvastust, laskemoona ja demineerimistehnikat.
Vene väed pommitasid Sumõ oblastit
Sumo oblasti sõjalise administratsiooni teatel pommitasid Vene väed oblasti piirialasid viimase ööpäeva jooksul seitse korda. Kokku oli teateid 36 plahvatusest.
Juurdlus: Vene väed õhkisid Kahhovka tammi käsu peale
Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus ning Slidstvo.info ajakirjanikud tuvastasid ühise ajakirjandusliku juurdluse käigus, et Vene relvajõudude 205. brigaad oli valmis valmis käsu peale Kahhovka tammi hävitama. Veehoidla tammi hävitamine tekitas ulatusliku ökoloogilise ja humanitaarkatastroofi, ujutades üle Dnipro mõlemad kaldal allavoolu hävinud tammist.
Zelenski: Kramatorski rünnakut koordineerinud isik on vahi all
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises Kramatorski rünnaku koordineerija kinnipidamisest Ukraina julgeolekujõudude poolt. Kahtlusalust süüdistatakse riigireetmises ning teda võib oodata eluaegne vanglakaristus.
Venemaa ründas Kramatorskit rakettidega. Rünnakus sai viimastel andmetel surma 12 inimest, sh kolm last. Lisaks sai rohkem kui 60 inimest rünnaku tõttu viga.
ISW hinnangul on lõplik kokkulepe Wagneriga veel sõlmimisel
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma hommikuses rindeülevaates, et Wagneri palgasõdurite ja grupeeringu asutajaks peetud Jevgeni Prigožiniga tõenäoliselt veel lepitakse uue kokkuleppe detaile kokku. Nädalavahetusel mässama asunud Wagneri üksustele lubas Vene president Vladimir Putin tagatisi ning Valgevene president Aleksandr Lukašenko lubas Wagneril kolida Valgevenesse.
Mitmed Vene allikad samas jätkavad spekuleerimist, et mida täpselt lepiti kokku ning erisugused perspektiivid Wagneri palgasõdurite grupeeringu rolli kohta Valgevenes viitavad, et lõpliku kokkuleppeni pole veel jõutud.
ISW: Girkin väidab, et Prigožin naasis Venemaale
Terrorist ja marurahvuslane Igor Girkin väidab sotsiaalmeedias, et sõjapealik Jevgeni Prigožin on tagasi Venemaal. Girkini väitel peab Prigožin Vene ametnikega läbirääkimisi. ISW toob välja, et seda väidet pole õimalik sõltumatult kinnitada.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 680 sõdurit ja 27 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 227780 (võrdlus eelmise päevaga + 680);
- tankid 4038 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 7857 (+10);
- lennukid 315 (+1);
- kopterid 308 (+0);
- suurtükisüsteemid 4116 (+27);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 627 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 388 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 3513 (+14);
- tiibraketid 1261 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6780 (+6);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 569 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Allan Aksiim, Karl Kivil, Marko Tooming
Allikas: BBC/CNN/Reuters/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/BNS