Määruse kehtestab valdkonna eest vastutava ministrina kultuuriminister, sest alates 2021. aasta 1. maist on uussisserändajate kohanemispoliitika valdkond kultuuriministeeriumi vastutusalas.

Määruse eelnõus seisab, et välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse järgi on rahvusvahelise kaitse saaja kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. See tähendab, et täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saaja on muu hulgas kohustatud osalema kohanemisprogrammis ja eesti keele õppes.

Ajutise kaitse saajatel on kohustus läbida Eesti riigi tasuta pakutav kohanemisprogrammi koolitus ja A1-tasemel eesti keele õpe.

24. märtsi seisuga on Eesti riik andnud ajutise kaitse üle 23 000 täiskasvanule, kelle jaoks on vähemalt A1-tasemel eesti keele õpe kohustuslik.

17. aprilli seisuga on A1-taseme keeleõppesse suunatud 10 000 inimest, kellest lõpetanuid on 2546, alustanuid 5229 ning ootel 467 ehk reageerinud 8242 inimest, mis on 82 protsenti kutsututest.

2546 inimesest on kursuse edukalt lõpetanud 2341. "Sealjuures on oluline rõhutada, et sundrände puhul kipub kohanemise motivatsioon olema madalam kui tavarände puhul ning antud sihtrühma puhul lisab keerukust asjaolu, et enamik asjaajamisi saab teha vene keeles, mis on sihtrühma seas väga levinud keel," seisab eelnõus.

Eelnõu koostajate sõnul on probleemiks ka see, et keeleõppe nõudlus ületab pakkumuse. "Arvuliselt tähendab see, et riik on seni tellinud ligikaudu 15 000 keeleõppe kohta aastas, mis on ka koolitusturu võimekus."

Eelnõus seisab, et kui rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppele registreerumisel võetud kohustusi ei täida, nõuab keeleõppe korraldaja temalt tekkinud keeleõppekulud sisse.

Keeleõppekulu arvestamise aluseks võetakse keeleõppe korraldaja läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu keeleõppe akadeemilise tunni maksumus ja katkestamise ajaks läbitud tundide maht. "See tähendab, et iga rahvusvahelise kaitse saaja puhul on aluseks need kursused, mida ta konkreetses mahus konkreetsel ajahetkel läbib, ning nende kursuse korraldamiseks kehtiva hankelepinguga seotud koolituskorra maksumus."

Keeleõppe korraldaja teeb otsuse keeleõppekulude täieliku või osalise tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse saaja on keeleõppe katkestanud.

Keeleõppe korraldaja võib vabastada rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude tagasimaksmise kohustusest või tagasinõutavat summat vähendada erandina juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajal ei olnud keeleõppes osalemise kohustust võimalik täita mõjuval põhjusel.

Rahvusvahelise kaitse saaja peab maksma otsuses nimetatud keeleõppekulu tagasi kuue kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.